Selle peale tutvustati noorele võimalust teha screenshot, pilt kas või Paintis välja lõigata ja eraldi failina salvestada. Täitsa huvitav, et mõned ei tulegi sellise võimaluse peale ning laevad pildi hea meelega üles, kui seda kohe paremat klikki kasutades salvestada ei saa.

Samamoodi võib avalikuks teha ka pildi, mis on laetud nt Facebooki ja album on seadistatud nii, et ainult sõbrad näevad. Hiirega paar klikki, pole vaja isegi pilti ennast seivida ja võib lingi kõikidele edasi saata. Ka see on paljudele uudis...

Kõik turvalisuse teema on mitu korda läbi leierdatud, räägitud ja kirjutatud, et internetist on võimalik ka kustutatud asju üles leida, aga ikka ei jõua mõndadele see kohale.

Kui jätta kõrvale privaatsetesse albumitesse pandud pildid (sellised inimesed vähemalt üritavad oma fotosid, videosid kuidagi kaitsta), siis sama palju on näha neid, kes täiesti avalikult laevad üles viimasel peol purupurjus inimestest või lägastatud korterist tehtud jäädvustused või seksikates poosides pildid. Muidugi on hea arutada või naerda peo ning seal juhtunu üle tagantjärgi või siis lugeda pildi alla kogunevaid kiitvaid kommentaare. Mis see üks pilt ikka halba teha saab?

Hakkad üürikorterit otsima, üürileandja aga teeb korraliku taustauuringu ning trükib sinu nime nii suhtlusportaalidesse kui ka näiteks google.com'i. Kui sealt vaatavad vastu pildid, kus siseruumide pidudel metsikult lagastatakse, nii et ketšup seintel ja kapid tükkideks, siis võib peaaegu kindel olla, et soovitud korterit ei pruugi enam saada.

Otsid suveks tööd ja tööandja teeb samasuguse taustauuringu. Leides sealt midagi, mis läheb vastuollu töökoha eetikaga või roppusi täis blogipostitused, võid samamoodi ka rahateenimisvõimalusest ilma jääda.

Väga suure fantaasiana võib kas või 15aastaselt 20 aastat ette mõelda. Oled võib-olla tähtis ja tuntud tegelane, noorpõlve lollused ja lõbutsemised ammu unustatud, kuid siis avaldab ajaleht suure loo sellest, kus sa teismelisena poolpaljalt seksikas asendis poseerid või selgelt alaealisena viina kaanid.

Ei taha nüüd interneti võimalusi täiesti maha teha ning öelda, et enda piltide üles laadimine või oma elust kirjutamine on pähh. Vahepeal tasuks lihtsalt tõsiselt mõelda, kas mõttekam on pildid üles panna, mälupulga abil sõpradele laiali jagada või üldse avaldamata jätta. Sama käib ka internetis avaldatava teksti kohta. Muidugi on võimalus, et keegi sind ei guugelda ega otsi su varasemast tegevusest jälgi, aga mis siis kui?

Võite proovida, mis tuleb välja, kui panete oma pärisnime, kõige rohkem kasutatava e-maili või kasutajanime otsingusse. Oleta, et sa ei tea seda inimest - kas arvutiekraanilt loetav ja nähtav info jätaks temast usaldusväärse mulje?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid