Hedvig Hanson: Muusikaauhindade hindamise süsteem peaks olema parem

"Tore, et sellisel popmuusikaüritusel, nagu Eesti Muusikaauhinnad, on mõeldud ka parimate jazzartistide tunnustamisele. Kahjuks, vaadates tänavusi nominente selles kategoorias, on selge, et süsteemil, kus suur žürii hindab erinevaid muusikastiile, on oma puudujäägid," leiab Hedvig Hanson, kes on ise kolmel korral pälvinud Aasta jazzartisti tiitli.

Koikson - pigem pop kui jazz

Hanson leiab, et nii Liisi Koikson kui ka ansambel Mahavok on kindlasti head omas žanris ja rahva jaoks armastatud artistid, aga jazzist on siiski nad kaugel.

"Koiksoni viimane plaat ning tema laulmismaneer kuuluvad kindlasti rohkem hea popi valdkonda. Mahavok sobituks rohkem elektroonika või poprocki alla. Teades, kui kõrgetasemelisi jazzplaate eelmisel aastal ilmus, tekib tahes tahtmata tunne, et sõelale jäävad liialt popid nimed, mis jazzis ei ole sugugi peamine," räägib Hanson.

Kes vääriksid nominatsiooni?

Hanson soovib ka nimetada neid jazzmuusikuid, kes vääriksid tema meelest märkimist.

"Eelmise aasta plaatide põhjal - kindlasti üks markantsemaid, Eesti jazzis lausa ajalooline plaat ilmus kontrabassist Peedu Kass 005 kollektiivil ja maailmatasemega jazzpianistil Kristjan Randalul ilmus eelmisel aastal koguni kolm suurepärast plaati - koos Tallinna Kammerorkestriga, samuti ühes Vaiko Eplikuga ja Siiri Sisaskiga. Kitarriduo Agan - Pissarenko, samuti Erki Pärnoja projektid, kõik särasid!" loetleb Hanson.

Ta jätkab: "Suurepärane "Elletuse" plaat aga jäi hoopis kõikidest kategooriatest välja, nähtavasti on korraldajatelgi raske vahel muusikat stiilidesse jaotada."

"Usun, et parema tulemuse saaks siiski siis, kui jazzi (ja ka teisi muusikastiile või videokunsti) hindaksid oma ala asjatundjad, siis oleks lootust, et tunnustust saaks tõesti väärt tegijad.
Usun, et ka korraldajad otsivad võimalusi, et tulemus saaks objektiivsem ja õiglasem."