L., 16

Küsimus: Ma alustasin, kui olin 12, nüüd olen 19 ning maganud lihtsalt huvi pärast mitmekümne mehega. Mõnega korra, aga mõned kutsuvad mind uuesti välja ja lõpeb see ikka ühtmoodi – voodis. Rasedust ja haigusi ma ei karda – ma oskan ennast kaitsta, nii et ärge selle kohta midagi ütlema hakake.

Ma pole neist ühtegi armastanud ja kui nemad kingitusi toovad või armastusest räägivad, naeran nad lihtsalt välja, sest näen nende soove läbi. Pahade inimeste otsa pole ma sattunud, joodikuks pole hakanud ja narkotsi pole ka vastu võtnud.

Aga minu küsimus on, kas ma olen midagi enda jaoks ära rikkunud. Ma ei tunne nendes vahekordades mitte midagi. Ma töötan kaubanduses, kus on palju noori naisi ja kuigi me sellest ei räägi, on ju näha, kuidas nii paljud tüdrukud niisama lihtsalt kutsumise peale meestega kaasa lähevad. Kas nad on kõik samasugused?

Tan, 19

Dr. Noormann vastab

Samasisulisi kirju on mulle saadetud teisigi ja nende suhteline rohkus ja kirjutavate tüdrukute noorus sunnib minus vaikima psühholoogi ja äratama moralisti. Muidugi on inimese keha tema omand ja võib seda kasutada, nagu heaks arvab. Kuid teiste hinnangute ja avalikus arvamuses on sellisel tundetul seksuaalelul oma nimi ja seletuski.

On olemas hedonism - naudingutele elamine, ohjeldamatu lõbujanu, ekshibitsionism ja nartsissism – eneseimetlus, mis võib avalduda ka seksuaalvahekorra enesepaljastuse nautimises. On ka nümfomaania – vajadus nautida seksuaalvahekorda mistahes mehega. Aga neist keerulistest sõnadest hoolimata, peetakse naiste valimatut seksuaalvahekorda ikka litsakuseks ja selliste „lahke anniga“ tüdrukute infopank on nii mõnegi mehe märkmikus olemas.

Mis ohud ja mis edasi? Kunagi tuleb aeg, kus see tühjuse tunne asendub enesepõlgusega. Kui veel miski eluraskus sunnib majanduslikult mõtlema, siis võib ju selle eest, mida ma kogu aeg niisama, ilma tunneteta ja ilma suhteta tegin, ka raha küsida. Selles perspektiivis on see „hiiliv prostitutsioon“.

Teie Dr. Noormann