PUBLIKU PÄEVA KOMM: Kleer Maibaumi jutt keisrilõikest oli küündimatu!
Miks räägib näitleja asjadest, mida ta pole õppinud ja mida ta arvab end teadvat ainult visuaalset vaatlust tehes? Õnneks pole näitlemine ja arstiteadus üks ja sama asi, et võhik võiks kaasa rääkida. Ma ise pole kogenud õnneks vägistamist ja kahju kui Meibaum on selle akti üle elanud. Aga võrrelda vägivaldset tegu operatsiooniga, kus arstid üritavad päästa lapse ja ema elu, on küll kurjast ja isegi küündimatu. Enamikel juhtudel tehakse keisrilõige just naise ning lapse päästmiseks ja eluohtlike olukordade vältimiseks. Näitleja aga soovib esineda ja ajab niivõrd rumalat juttu, et kutsub end võõristama. Eks temagi esimene laps ju seega päästeti. Kodusünnitusega aga on küllaltki ohtlik seetõttu, et pole lähedal arstabi, kui midagi ootamatut peaks juhtuma. Sünnituses ei saa alati kõiki asju ette näha, sest inimese kehasse ju ei näe, oletused ja lootused kahjuks alati aga ei täitu. Et kodus lapse sünd on õnnestunud, ei tasuks aga seepeale seda varianti lausa propageerida. Pealegi kui juhtub kodus sünnitanul tekkima komplikatsioonid, süüdistavad nad ikka ja alati arste, mitte iseendid. Tekkiv kahju on aga korvamatu.
What?! kirjutas:
Ma mõistan eufooriat, mille toob kordaläinud loomulik sünnitus - olen seda kogenud, tunne oli tõesti kirjeldamatu. Ka tean, mida tähendab keisrilõige - ka selle olen üle elanud. Ei kulunud taastumiseks ei raha ega märkimisväärselt aegagi. Aga keisrilõiget vägistamisega võrrelda, keisriemmed sellega ohvrirolli paigutada?! Vat see väide on küll küündimatu. Keisrilõige ei ole kellegi hoolimatu meelevaldne tegutsemine, vaid arstide jõupingutus ema ja lapse päästmiseks! Ma isiklikult pean enda ja lapse ellujäämist küll väärtuslikumaks kui rahulolutunnet ise sünnitamisest.
