Tegelikult – olgem ausad – ei leidu ühte ja universaalset tõde selle kohta. Iga inimene teab ju ise, mis talle meeltmööda on ja mida tehes ta ennast hästi tunneb. On noori, kes lahendavad ilma igasuguse vaevata ülimalt keerukaid matemaatika- ja füüsikaülesandeid, tundes sellest ääretult suurt rõõmu. Kurb on sellest, et needsamad inimesed on üldjuhul tagasihoidlikema võimetega keeltes ja kirjanduses-ajaloos. Kuid ega seegi reegel pole.

Vähe pole neidki, kes valdavalt suurepäraselt erinevaid keeli, teevad fantastilisi uurimusi ajaloo, kirjanduse ja muude humanitaarainete vallas. Nendel jällegi jääb üldjuhul vajaka reaalainetest – kergemagi matemaatikaülesande lahendamine nõuab suurt vaeva.

Nii on loodus kord juba loonud, et kõik peab olema tasakaalus. Neid, kes ennast võrdselt koduselt nii reaal- kui humanitaarainetes tunnevad, peavad olema väga õnnelikud.

Kelleks sina, Noorte Hääle lugeja, ennast loed? Oled sa reaal või humanitaar? Või kas on üleüldse vaja end klassifitseerida?