AVALDA ARVAMUST: Kas noored kaotavad liiga vara süütuse?
Seisin kord kassajärjekorras ja kogemata kuulsin pealt, kuidas minu taga olevad neiud arutasid süütuse kaotamisest. "Tead, meie vanusevahe on küll 5 aastat, aga ma tean, et ta armastab mind ja mina teda ka. Usaldan teda nii väga ning ta on nii nunnu! Ei suuda ära oodata, millal ta mult süütuse võtab!"
Need tütarlapsed ei tundunud küll olevat vanemad kui 14. Kas tõesti on süütus nagu komm, mida lahkelt jagatakse? Või seda saab võrrelda oksjoniga- esimene parim pakkuja saab omale kellegi süütuse, hurraa?
Tõsi, süütuse kaotamine on iga inimese isiklik asi, kuid ma leian, et selle asjaga ei tasu kuhugi kiirustada. Väga varakult "täiskasvanute asjaga" alustamine ei muuda mitte kedagi vanemaks või vaimselt küpsemaks, 13-aastane jääb ikka 13-aastaseks, lisanduda võivad ehk hilisemad hingepiinad.
Väga paljude filmide tõttu on jäänud noortele vale arusaam, et süütusest tuleks ruttu lahti saada, just kui oleks see mingi häbiasi või haigus. Samuti arvavad enamus inimesi, et esimene kord peab olema väga maagiline ja etteplaneeritud. Kui ausalt öelda, siis on väga väike võimalus, et esimene vahekord möödub ebameeldivusteta. Seksuaalvahekord on justkui koreograafia, mida õpitakse ja iga korraga täiustatakse.
Oma süütust ei tasuks kellelegi anda vaid seetõttu, et partner on nunnu või arvatakse, et tegu on "armastusega". Samuti ei tasuks seda teha sõprade pealesurumisel. Mis siis, et parim sõbranna on poolte Eesti noormeestega linade vahel püherdanud, see ei tähenda, et tuleb muutuda samasuguseks.
Asjani tuleks minna vaid siis, kui tunned, et oled tõesti valmis nii suureks sammuks. Samuti poleks paha, kui esimene vahekord toimuks inimesega, keda usaldad väga ja kellega oled valmis seda tegema.
Anna teada, kas tänapäeval on noored seksiga liiga kiired alustama? Kirjuta oma arvamus kommentaaridesse või e-mailile noortehaal@delfi.ee
