Urmas Lattikas tänapäeva muusikast: produktsiooni on liiga palju

Neil päevil jõuab plaadiriiulitele Urmas Lattikase autoriplaat „Ööliblika tants“. Album koosneb kahest CD-st, millest esimene on salvestatud aastatel 1991/92 ja teine möödunud aastal. "Põhjus, miks vanema plaadi ilmumine nii kaua aega võttis, on selles, et tol ajal lõppes Eestis vinüüliajastu ja CD oma polnud veel saabunud. Nii ootas see muusika pea 20 aastat oma aega, enne kui plaadiks sai," rääkis Lattikas Publikule.

Teil on ilmumas duubelplaat, millest esimene on salvestatud 20 aastat tagasi. Miks ei ole see materjal senini veel ilmunud?
See materjal pidi ilmuma vinüülplaadina, isegi plaadikujundus, mille autoriks oli Hardi Volmer, oli olemas, aga umbes just sel ajal lõpetas Riia plaadivabrik töö. Kuna CD tegemine oli vähemalt siin eesti oludes veel mägede taga, siis ilmus see muusika sel hetkel ainsal saadaoleval helikandjal - kassetil. See sai mingi kiiresti kokkuklopsitud kaanekujunduse, mis koosmõjus tolleaegse trükitehnikaga, ei olnud just väga pilkupüüdev. Samuti krigisesid mõned kassetid mängu ajal. Aga neid liigub siiani. Kuskil netioksjonil nägin neid isegi müügil.

Kas kahekümne aasta taguse salvestuse kvaliteet on piisaval tasemel, et seda saab ka tänasel päeval avaldada?
ERR fonoteegis oli õnneks originaalmasteri digitaalne koopia alles. Muidugi tuli seda veidi töödelda. Tänapäevaste vahendite abil sai ta n-ö uue hingamise.

Kui palju Te üldse vanema plaadi salvestusest mäletate? Kas kõik sujus siis ladusalt?
Sujus ikka. Eesti oli äsja taasiseseisvunud ja see rõõmujoovastus on seal kuskil nootide vahel peidus.

Kas plaatidel on ka ühine teema, mis punase niidina neid ühendab?
Mõned niidid ikka on - esiteks vast see, et muusika on ühe autori sulest. Teiseks on tegemist jazzmuusikaga, mille põhiolemus on improvisatsioon, seega ei kõla see muusika kunagi täpselt nii nagu eelmine kord. Aga minu jaoks vast kõige tähtsam on asjaolu, et muusika kirjutamine ja salvestamine koos heade sõprade-kolleegidega, oli minu jaoks väga tore ja õnnelik aeg.

Kui palju on muusikamaailm kahekümne aastaga muutunud?
On küll. Kasvõi salvestusprotsess, mis tänapäeval on muutunud oluliselt kättesaadavamaks, mistõttu on ka kõikvõimalikku produktsiooni kordades rohkem. Selles on nii halba, kui head - igasugust produktsiooni on ehk liigagi palju, aga selle tõttu muutub järjest olulisemaks originaalne mõte ja hea pillimänguoskus.

Vanemalt plaadilt plaadilt on võimalik kuulata, kuidas mängivad osaliselt veel „kujunemisjärgus“ Raivo Tafenau, Toomas Rull, Ain Varts, Raul Vaigla ja muusika autor. Uuemal plaadil kõlab 2010. aastal kirjutatud muusika. Sellel lööb kaasa tänase Eesti jazziparemik - lisaks eelpool nimetatuile veel Kadri Voorand, Jaak Sooäär, Siim Aimla, Mairo Marjamaa, Mihkel Mälgand, Tanel Ruben, Reigo Ahven.