Tähelepanuväärset erakogudest

Kuigi vahest tundub, et kogu Eesti vanem kunst on juba oksjoniturult läbi käinud, leiab erakogudest ikka veel tähelepanuväärseid teoseid, mis on pikki aastakümneid avalikkuse eest varjul olnud. Just selliste teoste leidmine on iga galeristi ja oksjonikorraldaja unistus.

Tihti ilmuvad kunstiteosed päevavalgele siis, kui endised omanikud siit ilmast lahkuvad ning nende pärijad vanade asjadega midagi tarka teha ei oska. On ka juhtumeid, mil vanainimene ise tahab ühe või teise teose müügiga oma eluõhtut kindlustada.

Suured nimed, suured hinnad

Oksjoni pärliks ja ka kõige kallimaks teoseks on Konrad Mägi suuremõõtmeline maastik, mille üle oleks õnnelik iga muuseum.

E-kunstigalerii omanik, Tiia Karelson, tutvustab maali uhkelt. „See on sisuliselt viimane suur Mägi, mis praegu veel saadaval on,“ ütleb ta. „Väikeseid teoseid tuleb veel aeg-ajalt kusagilt välja, aga selliseid, mis on ära toodud kataloogides ja reprodutseeritud albumites, enam mitte. Mägi neid juurde enam ei tee ja kõik teosed on kindlalt kas muuseumides või erakogudes.“

Ehkki ajad ei ole kunstimüügiks kõige paremad, võib iga Mägi teos alati purustada rekordeid – seni on tema teose kõrgeim müügihind olnud 2 miljonit krooni ehk 127 823 eurot. Ka E-Kunstisalongis on Mägi teoseid liikunud, näiteks 2008. aasta detsembris toimunud oksjonilt osteti kunstniku „Daami portree“ hinnaga 1 010 000 krooni ehk 64 550 eurot.

Uutmaa läheb haamri alla

Huvitavaid teoseid on veel teisteltki eesti kunsti gigantidelt. Näiteks tuleb müüki Richard Uutmaa noorepõlveteos aastast 1936, mida avalikkus nägi viimati 1938. aasta Kunsti Sügisnäitusel, kus see müüdi hinnaga 250 krooni.

„Ei oleks ime, kui me sellele hinnale nüüd kolm nulli juurde lisaksime,“ ütleb oksjoni iga-aastane läbiviija Mart Sander, kes maali ise Viljandi lähistelt leidis. „Uutma nii vanu teoseid praktiliselt oksjonitel liikunud ei ole ning see ilus suur maastik on parim näide kunstniku kujunemisteelt ajast, mil ta oli just Pallase lõpetanud, kuid juba endale ostjaskonna leidnud.“

Ilmselt rändaski maal Kunstihoonest otse perekonda, kus see üle 70 aasta varjul oli. Nüüd on kellelgi uus võimalus see oma kogusse lisada. Senine Richard Uutmaa teose hinnarekord kuulub galeriile Vaal, kus 2006. aastal müüdud maali „Altja rand“ (1958) kerkis neli korda väiksemast alghinnast 240 000 kroonini ehk 15 660 euroni.

Lisaks Uutma ühele esimesele teosele, tuleb müüki ka üks suurmeistri viimaseid, 1976. aastal valminud maale.

Põneva saatusega maal

Võib-olla kõige põnevama saatusega on maal, mida tema omanik aastaid Konrad Mägi teoseks pidas. Kõik näis autentne – maalil olid tagaküljel tempel ja kleebisetiketid; ka infrapunavalguses ei tundunud Mägi signatuur kahtlane.

Kuna teosel olid mitmed defektid ning värvikadu, hakkasid sellega tegelema KuMu restauraatorid, kes lakikihti eemaldades avastasid siiski, et ka Mägi nimi pole mitte maalitud kohe töö käigus, vaid juba hilisema lakikihi peale. Kuna ka hilisemad lakikihid olid peale kantud juba umbes poole sajandi eest, tunduski esialgu, et ka signatuur võib olla originaalne.

Aga maalide võltsimises pole midagi uut. „Konrad Mägi oli müüv nimi juba enne sõda ning toona oli võimalusi võltsingute läbinägemiseks vähem kui tänapäeval,“ ütleb Tiia Karelson.

Kuid sellega maali saaga veel ei lõppe. Maali uuriti veelgi täpsemalt ning röntgenläbivaatuses hakkas restauraatorile tunduma, et Mägi nimi on maalitud vanema signeeringu peale. Ettevaatlikult eemaldati ülemaaling ning nähtavale tulid algse signatuuri tuhmunud, kuid loetavad jäljed.

Kellele kuulus salapärane teos?

Teos kuulus noorele kunstnikule Balder Tomasbergile, kelle karjäär ja elu katkesid Vabadussõjas, kus andekas kunstnik kõigest 21-aastasena hukkus.

Mägi kaasaegsena ja ühte loomingulist suunda viljeleva kunstnikuna on Tomasbergi teos tõesti küllalt Mägi mõnede maastikuvaadete sarnane. Nikolai Triigi õpilasena peeti tema sümbolistlikku ja müstikasugemetega loomingut kohati isegi värskemaks, kui tema suure õpetaja oma.

Tomasberg ja Eduard Viiralt olid 1919. aasta kevadel vabatahtlikena koos rindel. Legend räägib, et Tomasberg kandis haavatud Viiralti laatsaretti, kuid sai ise tabamuse ning suri. Teise versiooni alusel kandis Viiralt oma haavatud kaaslast, saades ka ise haavata. Igal juhul on Viiralt oma kaasvõitlejat ja võimalik et ka päästjat sel saatuslikul päeval joonistanud – teos „Balder Tomasberg surivoodil“ on Eesti Kunstimuuseumi kogus. Võimalik, et see jõhkralt katkenud karjäär oli ohver, mis kinkis maailmale ühe XX sajandi suurimatest graafikutest.