Suitsetades ja alkoholi tarbides olen IN, “ei” öeldes OUT?!

Kool on täiesti tavaline nähtus meie kõigi silmis. Käime seal, et saada hea haridus ja pärast seda hea töö. Kuidagi me ju peame kindlustama tuleviku.

Aga mis siis saab, kui puberteedihullus peale tuleb? Uued sõbrad, peod, kenad neiud/noormehed, kas pole mitte kaasakutsuv? Nii põnev on ju end maani täis juua, naiste/meestega lantida ja uusi tutvusi leida?! Pe*sse see kool ja lähme peole, teeme midagi eriti põnevat?! Kool on juba ära tüüdanud. Stress ka tervisele hea ei ole. 

Enamustel tekivad sellised hood ja lähevad sellega kaasa. Nendel hetkedel me ei mõtle tagajärgedele. Tekivad probleemid pere, kooli, vanade sõprade ja seadustega. Vanemad murravad pead, et mida nad valesti tegid, sest tavaliselt just süüdistatakse kodust kasvatust. Kuid tegelikkuses kasvatavad meid tänavad rohkem, kui pere.

Ei taha erineda ega olla kambast väljas ja seega tehakse nagu teised teevad. Joome, suitsetame, seksime, petame, narkootikumid ja lõpuks ka vargused.  

Hiljem, kui oleme juba vanemad, siis päris paljud mõistavad, et tegid valesti. Kuid siis võib juba hilja olla. Politseis mustas nimekirjas, halb iseloomustus kooli poolt — proovi hea töö siis leida. Kahjuks ei mõista päris mitmed, et teevad valesti ning jätkavad ja rikuvad sellega terve elu.