Kuigi vahest mõeldakse, et “Minu ema on kõige halvem ja tahaks uut”. Kuid ka see on ainult mõte. Kindlasti on kõik oma emadega riius olnud ning pole päevi rääkinud kuid ka sellest on saadud üle ja on tulnud paremad päevad. Ning siis on võetud midagi sellist ette, mida on raske unustada.

Kuid kuna emadepäeval on tavaks kinkida emale lilli, oma kaart või mingi muu väike kingitus, siis oleks alati kõige südamlikum kinkida oma tehtud asi. Isegi kui emad seda välja ei näita, siis sismas on nad sinu kingi üle väga õnnelikud ja neile meeldib see. Pole oluline kui hästi see sul välja kukkus või kui ilus see on, tähtis on see et see on sinu tehtud.

Ka mina olen oma emale üldiselt ise asjad valmis teinud, kuid on tulnud ka selliseid asju ette et pole lihtsalt aega asja valmistada. Seetõttu jooksingi ruttu lillepoest läbi ning ostsin emale ilusa potilille. Lasin selle panna ilusasse lillega potti. Kuid kui koju jõudsin selgus kurb tõsi asi, et lillepott on katki.

Panin oma toa ukse kinni ning hakkasin lihtsalt nutma. Ma olin nii kurb. Mõne hetke pärast tuli ema uksest sisse ning nägi mind nutmas ta küsis: “Mis juhtus?”. Ma ei tahtnud talle küll rääkida, kuid siiski näitasin talle katkist lillepotti ning lille. Ta oli selle kingi üle ikkagi väga õnnelik. Ning see potilill on siiani alles.

Järeldus on siis selline, et iga kingitus mis on tulnud südamest läheb kingi saajale südamesse.

Pidage oma emasid meeles. Ning miks mitte ka oma vanaemale üllatus valmistada. Ka tema on õnnelik!