Nii kaugele kui silm seletab vaatan sulle järgi
Su sinised silmad ookeanit valgustavad
Peas mingi hääl ainult seletab
Süda mõistuse häält ei kuule
Sinust mõtteis filmi loon ja sellele aina mõtlen
Ning kui me pilgud kohtuvad, mujale vaatan
Sees liblikatiivad muutuvad aina raskemaks...

Mõtlemine läheb valusaks
Reaalsus on veel ähmaselt meeles
Aitäh Sulle südamevalu eest!

Pahem pool on alati hoidunud varjust
pool Sinust tumedam kui valge
Meie vahel on rahvas, pikk tee ja akna all olev pink
Kolm aastat ja arvatavasti veel edasi
Palu mult andeks,
Et mu südames on sinu ette sillutatud punane vaip!
Võta mind oma nähtamatusse kaissu iga öö...

Aitäh Sulle südamevalu eest!