Tulevasi lootustandvaid moedisainereid on Eesti moemaastikul palju, kuid kuidas õnnestus Teil nii edukalt läbi lüüa ning mis ajendas Teid üleüldse moekunstiga tegelema?
Ma arvan, et edukus on suhteline mõiste, ning kindlasti paistab see teisiti neile, kes asja sees, ning neile, kes näevad asja väljaspoolt. Mind on pidevalt kannustanud tagant soov saada paremaks disaineriks, areneda professionaalselt, katsetada uusi lähenemisi, teha oma tööd selliselt, et ise oleksin õnnelik – ehk on see mu loomingus läbi kumanud ning silma hakanud. Väga oluline on jääda truuks iseendale. Hakkasin moekunstiga tegelema kunagi põhikoolis korraldatud võistlustel, enne seda käisin kunsti- ja õmblusringis, sest mulle lihtsalt meeldisid need tegevused. Üks asi viis teiseni ja juba keskkoolis oli siht silme ees, et tuleviku erialana saab olla õige vaid moedisain. Olen oma eesmärkide täitumise nimel teinud palju tööd, andekusest üksi ei piisa.

Millest saate uute kollektsioonide loomisel enim inspiratsiooni ning mis on Teie enda loodud kollektsioonidest isiklik lemmik?
Loodus on mulle alati enim inspiratsiooni pakkunud. Kuigi oma senise lemmikkollektsiooni – 2008.a MA lõputööks valminud “Salut!” – inspiratsiooniks oli hoopis ajalugu ja üks 1948. a valminud Eesti moekunsti legendi Melanie Kaarma poolt loodud kangakavand. Sellest lähtuvalt oli kogu kollektsioon värvitud, maalitud, trükitud ja tikitud otsast lõpuni käsitsi.

Levinud on arvamus, et lihtsast sketšist saab üle öö silmapaistev kleit. Kuidas tegelikult kogu see protsess välja näeb?
Kõrgmoelise “Salut!” kollektsiooni kuus kleiti valmisid viis kuud, millele eelnes üle pooleaastane ettevalmistusperiood. Kollektsioonide puhul võtabki planeerimine, kavandamine ja teostus veidi rohkem aega, keskmiselt neli kuud. Alustan inspiratsioonimaterjalide- ja fotode kogumisega tervikliku emotsiooni ja teemapüstituse eesmärgil, seejärel kavandan suurema koguse kavandeid, millest vaid 10-20 mudelit reaalselt teostatakse, valin kangad ja muud abimaterjalid, seejärel on teostusperiood, mille jooksul tuleb ka uudsed tehnoloogiad ja lõiked eelnevalt läbi katsetada. Teostame oma ateljees ka eratellimusi – nende valmimisperiood on loomulikult palju lühem, keskmiselt paar nädalat kuni kuu aega. Oluline on siinkohal rõhutada, et minu looming sünnib käsitööna väikses ateljees, kus enamik rõivastest on ainueksemplarid, tööstuses on need protsessid loomulikult kiiremad, ning teisiti juhitud.

Milline on Teie loomingu sihtgrupp?
Üsna lai – inimesed vanuses 15-75 a (kuigi peamine fookus jääb kuskile sinna vahepeale), kes elavad mitmekülgset ja aktiivset elu, hindavad minu disaini ning kvaliteetset ja stiilset rõivastust.

Kas Eesti turg jääb moedisainerile väikseks ning kas plaanite tulevikus ka välismaal oma loomingut tutvustada?
Eks see oleneb disaineri ambitsioonist. Üldiselt ei peeta 1,4 miljoni elanikuga riiki just suureks turuks, ja eks selle hulgas on Eesti moedisaini tarbivate inimeste hulk veelgi väiksem. Kindlasti on mõttes oma loominguga ka välismaale minna, ent selleks peab tekkima õige aeg, põhjus ja võimalus.

Arvatakse, et eestlased ei julge või ei taha ennast riiete kaudu väljendada, nii nagu seda võib välismaal näha. Kuidas kritiseeriksite või kiidaksite eestlaste moetunnetust, arvestades kas või tänavapilti?
Viimasel ajal tundub, et nii, kui kalendris kevadkuud ette lõid, saabus ka tänavatele moelises mõttes uus hingamine. Eks see halastamatu kliima teeb omad korrektuurid. Teisalt, mind häirib veidi eestlaste selgrootus, mis puudutab stiilsust. Isikupära välimuses peegeldavaid inimesi näeb kahetsusväärselt harva, kuigi mul on tunne, et vähemalt noorema generatsiooni osas on see muutumas. Näiteks jääb mulle arusaamatuks, miks beibendus siin endiselt nii laialt levinud on…

Milliste välismaa või Eesti disainerite loomingut isiklikult imetlete?
Inspireerivat ja imelist disainerloomingut on maailmas väga palju, kedagi eraldi välja tuua oleks küll ebaaus! 
Kui palju lähtute kollektsioonide tegemisel trendidest?
Mingil määral kindlasti. Ilmselt on igal disainivaldkonnas tegeval inimesel nähtamatu antenn tabamaks võnkeid, mis hetkel asjakohased on. Selleks ei pea üldse spetsiaalset meediat tarbima, vaid lihtsalt õhust zeitgeist’i ära tabama. Trendide tabamine tuleb iseenesest.

Kuuldavasti avab uksed varsti Teie enda riidepood; kui kaua see mõte ideetasandil eksisteeris ning millal ja kuhu saab seda uudistama tulla?
Nagu enamus asju mu loomingulises karjääris, sündis seegi mõte üsna spontaanselt ja erinevate juhuste ja võimaluste kokkulangemisel. Leidsin ühise keele teise Eesti moedisaineri Reet Aus’iga, kellel juba on poepidamise kogemus ja sobiv pind Tallinna vanalinnas, ent ajaliselt piiratud ressursid sellega aktiivselt tegelemiseks – niisiis ühendasimegi jõud ja avasime vaid suveperioodiks Müürivahe tänaval väikese hubase poekese. See on kõikidele harukordne võimalus tutvuda meie loominguga Müürivahe tn 19, kuni suve lõpuni!

Millised oleksid Teie moesoovitused ning mida julgustaksite sellel kevadel kandma?
Rõivastel on väike, aga oluline roll parandamaks meie elukvaliteeti. Seega, kandke ikka hästi teostatud, mõnusatest kangastest ning isikupäraseid riideid, milles tunnete end hästi ja saate särada!