"Kõige naljakam oli vist kunagi olukord, kui linnas tormas minu juurde hullu pilguga tütarlaps, kes palus luba koos pilti teha. Neiuga oli kaasas tuima näoga sõbranna, kes pomises mokaotsast, et tema arust on saade täiega nõme ja tema seda iial ei vaata," pajatab Kristjan.

"Tegin siis sõbrannaga koos pilti ja tahtsin edasi liikuma hakata, kui tüdruk ikka mulle järele kõndis ja ütles, et ta tahaks mulle midagi kingituseks anda. Ma ütlesin talle, et seda ei ole küll nüüd vaja, kui see 16-aastane tüdruk äkitselt endal särgi seljast tõmbas ja mulle pihku surus," meenutab Laas naljakat olukorda.

"Ega ta alasti sinna tänavale seisma ei jäänud. Moekas neiu, kandis maikat t-särgi peal, aga lihtsalt mul oli veidikene naljakas, sest peale särgi andmist seisis ta mu ees nii ootusäreva näoga, nagu ootaks, et ma talle nüüd oma särgi vastu annaks," naerab Kristjan.

"Ma olin siis 18-aastane, oli muidugi lahe, et inimesed tänaval ära tunnevad, natuke nagu egoboost ka. Aga selle särgiga ei olnud mul küll midagi teha. Peale viit minutit jauramist võttis tüdruk ikka särgi tagasi. Ma ütlesin talle, et mul ei ole hõlsti kuskile panna. Tegelikult valetasin, plastikaatkott oli taskus," tunnistab noormees.

"Muidugi oli natuke humoorikas ka see, et kui ma pärast kodus arvutisse läksin, avastasin, et ka see tüdruk, kes kõva häälega kuulutas, kui mõttetu ma olen, oli mind sõbralisti lisanud."

Enam Kristjanil enda sõnul probleemi ei ole: "Ma nüüd tegelen pokkeriga! Olen tähele pannud, et nüüd tunnevad mind ära just rohkem mehed, aga noh.. mehed ei tule sulle üldjuhul särke kinkima," teeb Laas nalja.