30 Seconds to Mars kutsus mind välja...ja jättis ise tulemata
Jaredil hääl kähe
Kui mul tekkis võimalus teha intervjuu 30 Seconds to Marsi liikmetega, olin ilmselgelt elevil, kuigi ei ole nende suurim fänn. Hotelli, kus intervjuu pidi aset leidma, kohale jõudes, selgus kurb tõsiasi - bändi laulja ja sadade tuhandete teismeliste tüdrukute lemmik Jared Leto oli veidi tõbine ning jagas intervjuud vaid valitud väljaannetele. Publik nende hulka ei mahtunud... Ilmselgelt ei osanud seda uudist kuuldes nördimust oma ilmest kaotada, sest teised bändiliikmed uurisid, ega ma liiga pettunud pole, et nendega pean leppima.
Minu õnneks ei olnud kõik mu küsimused suunatud otse Jaredile, seetõttu olin ma ka selle olukorraga üsna rahul. Kahjuks oli kohal ka üks ärevil noormees, kes paaniliselt ülemusele helistas ja kurtis, et tal ei ole enda küsimustega enam mitte midagi peale hakata.
Bändiliikmete hurmavad komplimendid
Ruumi sisenedes tegi Shannon mulle kohe uhke komplimendi ja kiitis, et mul on armas kleit ning oli üldse väga sõbralik ja muhe. Muidugi ei olnud ka Tomo Miličević kuidagi vähem sõbralik.
Intervjuu läks hästi ja pärast filmimist uurisin ma, et kuhu bänd peale kontserti välja kavatseb minna, kui üldse kavatseb. Vastuseks sain, et nad olevat kuulnud, et Rock Cafe on väga lahe koht ja üsna kindlalt lähevad mehed hiljem sinna.
Olin juba minekule sättimas, kui Shannon küsis, kas ma kontserdile ka tulen. Vastasin jaatavalt. Seepeale kostis mees, et ma siis hiljem ikka Rock Cafesse ka tuleksin, et nad kindlasti tahaksid mind veel näha.
Ma saan õhtul bändiga pralletada!
Hotellist lahkudes mõtlesin ma kohe, et kui ma lähen, siis tembeldatakse mind raudselt uueks 30 Seconds to Marsi Marianniks või Shannonimalluks. Seda ma ei soovinud kohe teps mitte, kuid siis hakkas painama mind mõte: kui paljud eestlased ikka saavad öelda, et "oh tead, eile oli selline tavaline päev, tsillisin niisama, käisin 30 Seconds to Marsi tüüpidega väljas, noh the usual.."
Tööle tagasi jõudes olin juba üsna uhke. Mõelda vaid - ma saan õhtul bändiga pralletada!
Pärast tööpäeva lippasin rõõmsalt kontserti kaema ja seejärel tulin tagasi kontorisse, et ennast ikka üles lüüa ja seejärel sain kokku sõbrannaga, kellega me kiirelt Rock Cafe poole lippasime.
Kohale jõudes oli inimesi päris palju, kuid bänd ei esinenud veel ja me aimasime, et kuulsusi tuleb kindlasti veel veidikene oodata. Valisime veel välja kohad, kust paremini ukse poole näeb, et me jumala eest meeste tulekut maha ei magaks!
Nagu ma enne mainisin, ma ei ole suur fänn, ma ei ole isegi mitte väike fänn, kuid nüüd oli mul elevus ja hasart sees! Millal mehed tulevad? Mida nad räägivad? Kuidas nad käituvad? Ootasin ilmselge põnevusega.
Masenduse ja hulluhoo saabumine
Pärast paari tundi oli mu elevil olek muutunud masendunuks - no kuhu nad jäävad?! Rock Cafe oli paksult inimesi täis, aga keda seal ei olnud, olid 30 Seconds to Marsi liikmed.
Kuna Shannon oli korraks maininud ka Hella Hunti, leidsin ma, et peaks kindlasti ka selle koha üle vaatama. Ehk sain ma mehest valesti aru ja ta oli mind hoopis sinna kutsunud? Siis sain ise ka aru, et hakkan juba vaikselt stalkeriks muutuma...
Kuna mõte oli juba pähe tulnud, seadsimegi sõbrannaga öösel kell kolm sammud vanalinna poole. Tee peal käisime läbi veel paar baari, lootuses, et ehk bänd kuskil vaiksemas kohas redutab. Aga nagu arvasimegi, ei näinud me neid mitte kuskil.
Loomulikult ei olnud neid ka Hellas Hundis, Levikas, ega Molly Malonesis...
Enam mina kuulsusi ei usu!
Öösel kell 04:15 koju laekununa tundsin ennast nagu sariahistaja. Minust oli saanud see piff, kelle üle me tavaliselt sõpradega nalja teeme! Ma käisin nagu debiilik mööda linna ringi, otsides inimesi, kes ilmselgelt ei tahtnud, et neid kuskilt leitaks. Ma ei saanud aru, mis minuga juhtunud oli! Ma ju teadsin tegelikult, et kuulsused kiidavad ja kutsuvad alati inimesi kuskile, ei olnud ma mingi taevalikult hurmav kaunitar, kes oleks olnud eriliseks erandiks.
Ma vedelesin kurvalt voodis ja mõtlesin: Kurat, olgu see viimane kord, kui mind kuskile kutsutakse ja hoopis mina olen lõpuks see, kes pärast nagu segane mööda linna tormab ja otsin kutsujaid. Tegin endaga kokkuleppe - enam ei usu ma elu sees ühtegi kuulsust! Nii et kallid Iglesias, Madonna, Britney Spears ja Pearu Paulus - kui te mind välja kutsute, siis ma jään südamerahuga koju, laman kassidega voodis ja olen eluga rohkem rahul.
