Kui ausalt öelda, siis käisin esimest korda elus tõelisel kontserdil. Enne, kui 30 Seconds to Mars lavale tuli ma ei teadnud kuidas end üleval pean. Vaikne ja tagasihoidlik nagu ma olen - siiski trügisin, karjusin, nutsin õnnest, laulsin ja elasin täie hinge ja südamega kaasa.

Tundsin end nagu kilu karbis, aga natukene sai ikka liikuda, st hüpata ja trügida. Vahel talluti mu väikestel jalgadel ja sain ka paar korda küünarnukiga, siiski kogemus oli mega hea.

Nüüd, kui mõtlen kontserdile, on ikka tunne nagu see oleks lihtsalt unenägu olnud, aga see ei olnud. See oli tõeline ja reaalne. Õnneks sai see jäävustatud videodele ja piltidele.
 

Kes käisid kontserdil ja mis mulje jäi?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena