Noorte kunstiprojekti korraldajate sõnul on n-ö piidlemine üks tüüpilisemaid suhteid kuulsuse ja tavainimese vahel – meedia kasvatab tuntud inimeste ümber maagilist oreooli, tõstab nad ebajumala staatusesse ning toidab sellega tavakodanike uudishimu, utsitades viimaseid nende järgi luurama nii avalikes kohtades kui ka kõmumeedia vahendusel.

Kuulsuse ja eraelu ebamugava pöördvõrdelisuse teemaline installatsioon-performance “Piidlemisteraapia” laseb interaktiivselt osa saada kuue sellise noore eraelust, kelle erialavalik asetab nad ehk juba lähitulevikus suure tõenäosusega avalikkuse kõrgendatud tähelepanu alla. Installatsioon koosneb kuuest voodist, kus magab kaheksa tunni jooksul kuus tulevast piidlusobjekti, kes lubavad möödaminejatel heita pilk nii enda loomulikule olekule kui ka enda kõige intiimsemasse meediumisse – oma isiklikku sülearvutisse.

“Teraapia mõttes võiksid ju kõik kuulsused kohe alguses anda rahvale seda, mida nad ootavad – paljastust ja tavalisuse turvalist signaali. Arvuti näib tehnoloogiast pungil ajastul olevat inimese olulisim intiimse info sisaldaja, samuti kaob inimese ühe intiimsema tegevuse, magamise ajal tema positsioonitaju ja ühiskondlik tunnetus,” räägivad performance’i korraldajad.

Installatsioon on üles seatud Solarise keskusesse kui avalikku ruumi, mis imiteerib võimalike juhukohtumiste paika tavainimese ja kuulsuse vahel. See on koht, mida paljud avalikkuse vilka tähelepanu objektid oma igapäevaelus piidlemise tõttu ahistavana tajuvad ning kus nn piidlejal tekib valik – kas jõllitada, kuulsusega juttu alustada või hoopis kiirelt pilk ära pöörata ja minema joosta. Installatsiooni spetsiaalses arvuteid sisaldavas “jõllitamisruumis” satub aktiivne piidleja sümboolselt aga omakorda avalikkuse silma alla, kuna ka tema tegevust jälgitakse.