Pressimeeskonda kuulus pressipealiku Rannar Raba sõnul umbes 160 inimest — päris suur hulk. Isiklikult arvan, et seda on kohati isegi liiga palju, samas iga selles meeskonnas olev inimene on kui reklaam üritusele ning ka vastavale väljaandele.

Esimene päev huvi pärast käisin ära mõlemal suurel laval, kus enamik esinejaid ka laval käis, teistel päevadel enam nendele nii väga ei kippunud. Miks? Aga sellepärast, et lavadeni viis tee, mis oli liivane ning kus maa seest turritasid välja suured kivid, mille kõrval omakorda olid päris sügavad augud. Nimelt olles ratastoolis, on sellistel teedel väga raske liikuda.

Olenemata sellest, et ma üle “kivide ja kändude” liikuma ei vaevunud, et kontserte pildistada, sain ma siiski hunnik mõnusaid ja lahedaid elu-olu pilte. Folgil võis näha igas vanuses inimesi — nii noori kui ka vanu. Mõni võttis lausa koduloomigi kaasa, isegi must jänes lippas seal ringi.