Lähitutvus kohalike tavadega leidis aset Saalomoni saartel Honiara linna lähistel.

"Pärime pähkli kohta. See on meie kultuuri osa, seletatakse. “It helps you relax!”(See aitab lõdvestuda.)
Kogu elu siin saartel on minu arusaamist mööda absoluutselt relax, enam lõdvemaks ei saa minna. Jaan nõustub eksperimendi korras beetlit proovima (Ta on seda varem Indias testinud, pole mõjunud). Annan tontidele märku, et minu sõber sooviks samuti lõdvestuda. Nad on õhinal, naeru möristades nõus.
Istume maha ja üks punasuu näitab ette, kuidas asi käib. Seejärel on Jaani kord. Tondid põrnitsevad teda põnevil nägudega," kirjutab Marko Matvere logiraamatus.

""Nagu toorest tammetõru näriks," teatab ta suud kõverdades. Nüüd tatistavad uued kamraadid mõnda aega ja ajavad oma punaseksvärvunud hambaid irevile. See teeb kõigile juuresviibijatele palju nalja.
"Now it’s coming! (Nüüd tuleb!)" lausub minu kajutinaaber korraga mõtlikult.
Tondid lõhverdavad võidukalt ja homeeriliselt.
That’s enough, that’s enough! Spit it out! (Aitab, aitab! Sülita välja!)” tunneb üks punasuu Jaani pärast siiski muret."

"Järgnev ei ole küll midagi erilist aga nende jaoks, kes saarevahti hästi tunnevad, siiski kaunis lõbus.
"Kõik käib ringi. Justkui suur ventilaator tiirleks…"
Et kadunud enesekontrolli taastada, ronib ta madalasse, kiirevoolulisse jõkke ennast jahutama.
Mustanahaline külarahvas jälgib puristavat valget külalist ebalevalt. Naeruvapped ei lase mul korralikult filmida. Üks tont toob, ei tea kust, snorgeldamismaski ja ulatab Jaanile, soovitades kalu vaadata. Mõneks ajaks kaobki ta nüüd jõe põhja. Kõik seisavad põnevil nägudega, et kas mees tulebki enam veemaailmast tagasi.
"Jah, väga palju ilusaid kalu!" tõuseb Jaan korraga madalas vees täiesti kainenenult püsti.
Võluaur on kadunud. Show is over."

VIDEO: