Lugeja: mina isiklikult olen koolitoiduga rahul
Toit on iga aastaga paremaks muutunud. Mäletan veel, kuidas algklassides oli väga tihti söögiks kartulipuder viineritega. Praegu on söök igati tervislik, alati on võimalus kõrvale võtta värsket salatit või supi kõrvale leiba ja magustoitu.
Olen kuulnud, et mõned ei taha toitu süüa kuna nad on näinud, et mõni taldrik pole puhas või kahvel imelik. Taldrikuid on hunnik ning alati leiab ka just selle õige, puhta. Ka mina ei saa aru neist, kes neid kahvleid hammaste vahele topivad ning ära väänavad, aga leia siis see sirgem, mis sulle meeldib.
Eelmisest õppeaastast mäletan, et õpilased rääkisid ka sellest, kuidas nn söögitädid võtavad mahakukkunud toidu ning panevad selle kaussi tagasi (jutt käib iseteenindusletis olevatest kaussidest, kust saab endale toitu tõsta).
Isiklikult seda ei näinud ning ka teised seda kuidagi tõestada ei suutnud. Veel oli üks küllaltki harukordne juhtum, mis polegi vist isegi koolijuhtkonna ega söökla juhtivate töötajateni jõudnud: õpilane leidis oma kartulipudru seest KRUVI, terava otsaga puitukruvi. Seepeale näitas õpilane seda nn söögitädile ning too krahmas selle enda kätte ja kadus.
Üldiselt ei pea paika väide, et on palju lapsi, kes koolitoidust keelduvad. Kõigil on erinev maitsemeel. Vahel maitseb toit nii väga, et palub juurde, teine kord aga on selline toit, mis lihtsalt üldse kohe ei maitse.
Ise olen hetkel oma kooli toiduga üsna rahul, kuigi alati võiks ju parem olla.
Isiklikult soovitan midagi kindlasti õpilastel süüa, kas või siis puhvetist osta midagi oma maitse järgi. Võin omast kogemusest öelda, et ega ikka tühja kõhuga mõistus ei võta.
