Tol päeval, kui Tiina hommikusse proovi jalutas, nägi ta Snelli tiigis ujumas pardikesi, kes nokkisid nende vahel ulpivat kilekotti. "Eelmisel hooajal mängisin keskkonnateemalises tükis "Prügihunt ja Superjänes", nüüd tiksub keskkonnateema mul kogu aeg peas – ma ju tean, kui ohtlik on kilekott lindudele," põhjendab Tiina Õhtulehele, miks ta kõigi oma kompsudega tiigile treppe pidi lähenes ning asus otsustavalt vihmavarju kilekoti suunas küünitama.

"See oli koomika! Tundus, et kukun aegluubis, ehkki tegelikult käis see väga kiiresti," muigab Tiina, kuidas ta käed-jalad püsti tiiki prantsatas, nii et vesi üle pea käis. "Vajusin nagu tinapomm! Ilmselt läks seda düsenteeriapisikuid täis vett mulle ka kõvasti suhu. Kuid õnneks vajusid jalad põhjamutta ja vesi ulatus mulle rinnuni.

Refereeritud artikli täistekst Õhtulehes.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena