Raadiohääl Gerli Padar: "Võtame vabalt! Vahepeal naeratame!"

Klirr! Vaikse sahinaga langeb stuudiopõrandale kõrvarõngas. Hooga kõrvaklappe pähe sättinud Gerli muigab. "Tuleb teine ka ära võtta." Saate "Päevapüüdja" alguseni on neli minutit, seega harjutab Gerli kannatlikult ilmateate ludinal ette lugemist. Teda ja Veiko Soomi ootab ees neljatunnine otse-eetri-pingutus.

Stuudiotempo tõuseb sekunditega, uudisteplokk juba jookseb. "On sul ettekujutus olemas, mida teeme?" küsib Veiko vastu eetrit. Koolitüdruku korrektsusega vuristab Gerli paberite krabina saatel plaanid ette, et lõpuks hõisata: "Võtame vabalt! Vahepeal naeratame!"

Uudiste lõpp tähendab algajale raadiohäälele teatraalset köhatustejada: "Köhime hääle puhtaks." Ning pisukest naeru. Õigupoolest naerdakse sel pärastlõunal stuudioruumis ütlemata palju. Mis sest, et "Päevapüüdja" pole saatejuhtidele meelakkumine. Neli tundi eetrit. Telefoniintervjuud. Üllatuskõne. Soovisaade. Ning lugematud korrad ilmateadet.

Loe refereeritud täisartiklit Õhtulehest!