Eksperimendi stardiks on kesklinnast kaheksa kilomeetri kaugusel asuv Männiku. Sõiduvahenditeks on ühistransport (buss nr 5), sõiduauto ja jalgratas.

Männiku tee

Buss: Tipptunnil ehk hommikul enne kella üheksat on Männiku Pihlaka bussipeatus inimestest tulvil. Buss nr 5 käib iga 13. minuti järel, mistõttu ei pea kodunt lahkudes graafikuga eriti arvestama.
Peatuse ette vurava bussi uste avanedes ärkavad ellu üllatavalt tugevad mammid, kes ülejäänud seltskonna jõuliste liigutustega uste eest eemale ajavad ning ennastunustavalt istekohtade suunas tormavad. Eks pikk sõit ole ees.
Tagaread jäetakse targu tühjaks, sest sinna maanduvad härrased, kelle uriini-higi-alkoholi odöörid vähemalt üle kolme istmerea heljuvad.
Igast peatusest pressib sõitjaid peale ning hotellist Dzingel tuleb lisaks sakslasi ja soomlasi.

Sõiduauto: Alates Valdeku tänava ristmikust lõpeb tugev aukudes ragistamine ja hommikust tipptundi pole esialgu märgatagi. Millegipärast on paljudel kombeks hotelli Dzingel ees üks sõidurada täis parkida. Seaduslik?
Valglinnastumise efekt jõuab pärale Männiku tee ja Vabaduse pst ristmikul, kus kaks jõulist autodevoolu üheks läheb ning närvesööva pudelikaela moodustavad. Ei pääse sellest ka ühistransport.

Jalgratas: Jalgrataste omanikud väntavad Männikul vaid kõnniteel, sest sõiduteel liiklemine oleks enesetapjalik. Kõnniteel sõitmine tähendab ristuvate teede äärekivides kolistamist ning pidurdamisi väikeselt tänavalt ette keeravate autode tõttu. Aeg-ajalt pargib mõni tegelane ka kõnnitee kinni (vaata pilti), mistõttu tuleb nii jalgratturitel kui ka jalakäijatel sõiduteele kolida.

Järvelt Pärnu mnt viaduktini

Buss: Järvel ja Hallivanamehe peatuses saabub buss nr 5-e reisijate tipp ehk enam tõesti ei mahuks kah! Kõrva kostab soomlase kile hääl, kes kiidab, kuidas ta saab siin ühe euro eest tervelt neli wc-paberit. Tagumises osas haisev härrasmees on vahepeal enda meelest salaja valanud odekolonni suurde õllepudelisse. Saadud kokteili ta siiski rüüpama ei hakka.
Ületanud Pärnu mnt viadukti, hakkab vahepeal inimsilgupütiks muutunud buss tasapisi tühjenema.

Sõiduauto: Pääsenud Vabaduse pst pudelikaelast, jõuab auto järgmisesse ummikusse Tammsaare tee pikenduse juures. Millegipärast juhtub sellel neljarealisel sirgel teelõigul hommikuti palju plekimõlkimisi, mis omakorda liiklust "poovad".
Pärast Pärnu mnt viadukti ületamist tuleb keelt hammaste taga hoida, sest hooldamata trammirööpad kolgivad masina ja sõitjad jõuliselt läbi!

Jalgratas: Jalgrattasõit läheb Järvel nagu lepase reega! Sirge, tühi kõnnitee lubab ummikutest mööda tuhiseda kuni Tammsaare tee pikenduseni. Sealt algab kitsuke "jalgrattatee" ehk joon asfaldil, millel tuleb äärmiselt ettevaatlikult sõita. Oma masinate suurust mitte tajuvad veoautode ja busside juhid sõidavad pooleldi jalgrattateel, jättes vahe sõidukitega vaid sentimeetrite suuruseks.
Veelgi kõhedamaks lähem Pärnu mnt viaduktil, kus "jalgrattatee" muutub niitpeenikeseks ning vajadusel pole võimalust ka põgeneda, sest teisel pool on kõrge betoonääris. Viaduktilt alla tuhisemise rõõmu varjutavad juba mainitud trammirööpad. Õnneks hoiavad esiratta amordid ära käeliigeste suurema põrutamise.

Kesklinn

Buss: Kesklinnas muutub bussis iga peatusega lahedamaks. Isegi taga istuv "lõhnav" härra lubab tagasihoidlikkust alla surudes endale paar lõõgastavat odekolonni-õlle lonksu. Suurem osa istekohti vallutanud mammidest pudeneb Tammsaare pargis maha. Kuhu nad lähevad?

Sõiduauto: Huvitaval kombel pole hommikuses südalinnas märkimisväärseid ummikuid. Pärast Pärnu mnt ja Liivalaia ristmikku on sõitmine suisa lust ja rõõm.
Aga siin saabub tõrvatilk meepotti. Parkimine! Hämmastav, milliseid summasid kõik protesteerimata oma sõiduki parkimise eest pidevalt maksavad!
Lähim tasuta parkimine on Sossi mäe juures ning sealt kõnnib südalinna 20 minutit.

Jalgratas: "Jalgrattatee" kaob südalinnas ära ning nüüdsest tuleb jalastuda või siis inimeste vahel slaalom'sõitu praktiseerida. Ka jalgrattaga on parkimisprobleem. Nimelt ei soovitaks kellelegi oma ratast kuhugi õue peale jätta. Läheb "jalutama".
Nii tuleb see siseruumidesse kaasa vedada.

Kokkuvõte: Kõige kiiremaks sõiduvahendiks tipptunnil osutus jalgratas, mis veereb südalinna poole tunniga. Teisel kohal on auto, mis teeb sama ära 35 minutiga. Kolmas on buss 40 minutiga.
Sõidumugavus on suurim loomulikult autos, teisel kohal on jalgratas (kui vihma ei saja!) ning kolmandal täistuubitud buss. Kui sõita keskpäeval, siis on buss ehk mugavamgi.

Lisaks tasub välja tuua ka neljas liiklemisviis - jalutamine! Tõepoolest, üheksa kilomeetrit ei käigi inimesele üle jõu ning mõõdukas tempos jõuab Männikult kesklinna 1,5-2 tunniga. Bensiini-, parkimise ja piletinöörijad jäävad pika ninaga ning oma teekonnal võib nii mõndagi huvitavat näha!