Intervjuu: Meelemürgid noorte elus

Me kõik oleme kuulnud hirmsaid lugusid, mis juhtub, kui tarbid suitsu, alkoholi või narkootikume, kuid vaatamata sellele mängivad meelemürgid suurt osa paljude noorte õpilaste elus. Miks?

Põhjuseid võib olla mitmeid ja erinevaid. Kas raske lapsepõlv, närviline elu või uudishimu, mis käseb proovida midagi  keelatut ja huvitavat. Tavaliselt osutub kamba või seltskonna lliidriks nooruk kes on julge ja enesekindel ning kes on alustanud meelemürkide tarbimist juba algklassides. See võib mõjutada ka teisi, keda meelemürgid ei tõmba kuid  tarbivad neid, et olla seltskonnas huvitav ja vastuvõetav.

Paraku on ka nendel lahedatael ja imelistel ainetel oma negatiivne külg. Nimelt hakkavad nad pikema tarbimise järel mõjutama inimese tervist ja elu.

Miks paljud õpilased puuduvad haiguse tõttu koolist just esmaspäeval? Kas sellepärast, et nad on ennast külmetanud või magavad välja nädalavahetuse joomapeost tekkinud pohmakat? Miks paljud noored jooksevad koolis vahetuni ajal õue? Kas sellepärast, et värsket õhku hingata või minna oma tavapärasele suitsupausile? Miks võib näha mõne nooruki ülahuule all muhku? Kas sellepärast, et ta tuli just hambaarsti juurest või on tal huule all mokatubakas? Kahjuks ei saa paljud noored aru, kui palju ja millisel moel nad oma elu meelemürkidega rikuvad.

Tavaliselt nad ei mõtle kauge tuleviku peale või arvavad, et suudavad selleks ajaks kohutavast sõltuvusest lahti saada; vaevalt! Sõltuvus iga päevaga ainult kasvab ja kasvab. See on nagu ämblikuvõrk, mis sind iga hetkega aina sügavamale ja sügavamale kisub ning lõpuks on sellest peaaegu võimatu välja pääseda. Kuid õnneks on palju noori kelle väärtushinnangud paranevad ja kes suudavad halvale õige lõpu teha.

Intervjueerides kahte täiesti sarnase lapsepõlvega 15 aastast kooliõpilast, saab aimu, kuidas meelemürgid on nende elu mõjutanud:

Kirjelda lühidalt oma lapsepõlve!
Andres: Kasvasin üles Viljandi lähedal asuvas külas. 6 aastaselt kolisin emaga Tallinnasse elama, kus praegu keskkooli viimases klassis õpin. Alates esimesest klassist on klaveri mängimine ja võrkpall minu suured hobid.
Grete: Olen õnneliku lapsepõlvega noor neiu. Hetkel elan eraldi vanematest koos oma poisiga Põhja-Tallinnas ning käin 9. klassis.

Oled kunagi kokku puutunud meelemürkidega? Kui jah, siis kas tarbid neid tihti?
Andres: Alkoholi olen proovinud küll, mõned korrad, aga suitsu ja narkootikumidega pole tutvust teinud ega tee ka!
Grete: Suitsu teen päevas umbes pool pakki Alkoholiga puutun kokku igal nädalavahetusel. Narkootikume olen proovinud vaid mõned korrad.

Kellega koos olles ja miks oled meelemürke tarbinud.
Andres: Ega ma alkoholi palju proovinud ei ole. Ainult mõned korrad ühe lonksu veini, kui isa lubab.
Grete: Ikka koos sõpradega, et sulanduda seltskonda ja ennast hästi tunda.

Kuidas sul koolis läheb ja kuidas sinusse õpetajad suhtuvad?
Andres: Koolis läheb väga hästi ja õpetajatega saan ilusti läbi.
Grete: Loodan, et saan 9. klassi lõpetatud positiivsete hinnetega kuid esialgu gümnaasiumisse ei soovi õppima minna. Õpetajad minusse hästi ei suhtu. Nad teavad, et meelemürke tarbin ja headele hinnetele õppida ei viitsi.

Eelnev intervjuu tõestab kuidas võivad meelemürgid ja halb hoolsus noore inimese elu täiesti pea peale pöörata. Kuid kahjuks pole meelemürgid probleem vaid noorte seas. Ka paljud täiskasvanud on nende küüsi langenud, mis võib palju kahju tuua ka noortele. Näiteks 19% noortest on mures, sest nende vanem või vanemad tarbivad liigselt alkoholi.