"Pangkal Pinang on sadamalinn jõe suudmes, ca140 000 elanikuga. Ankurdasime end pikki jõevoolu nii eest, kui tagant.
Laevu seisab tihedalt, nii suuri rauast, kui keskmisi ja väikseid, puidust keredega. Viimased on kentsaka kujuga ja kirevaks võõbatud, nende vahtimisest ma ei väsi," kirjutab Marko Matvere logiraamatusse.

"Kauplesime end ühe sellisega port to port seisma, aga kui otsi kinnitama asusime, märkasime prussakahorde. Need oleks hääl meelel meie pardale üle kolinud, kujutan ma ette."

"Taaskord junnisime migratsiooniohvitseriga, kes haistis valgetes lollikestes saaki. Õnneks oli tema ülemus, kellele ta aiva raporteerima kippus, juba koju läinud.
Küll mudis mehike ja inises, aga kahjuks pidi ta täna õhtul leppima ainult kingitustega, mitte rahaga. Kingitusteks olid: punane vihmavari, meeskonna t-särk, pudel viina ja üks sigar."