Ta räägib Naistelehes, et unistustega on juba kord nii - kui nad täituvad, siis me ei pruugi neid enam hinnata osata.

Ülle toob ka näite: "Lapsena oli mul suur unistus saada endale Saksa nukk. Kui selle nuku lõpuks sain, avastasin üsna pea, et teda saab edukalt dekoreerida, meikida. Värvisin ta näo pastapliiatsiga ära, aga see ei tulnud lõpuks enam maha ja läks üsna inetult laiali. Lõpuks oli see kauaigatsetud nukk paras peletis ja sai nimeks Moora."