Praegu tuleb selline tunne peale, et tahaks selle Tartu jätta sinna paika, kus ta on ning tagasi koju oma kalli ja armastava perekonna juurde minna. Aga ma loodan, et imeilusate jõulude ja lume tulekuga, saabub jälle uus õppimistuhin peale.

Kool tundus esimese kuu jooksul päris huvitav. Kursusekaaslased on igati toredad, õppejõud on küll vanemapoolsed ja teevad vägagi kohatuid nalju kuid see lisab tunnile vürtsi ning siis polegi need loengud nii igavad.

Teisel ülikoolinädalal juhtus minuga üks väike aga lõbus intsident. Nimelt ei tundnud ma oma kooli väga hästi ning otsustasin ühelt noormehelt abi küsida, ta muidugi ka aitas. Mõne tunni pärast sattusime kohvikus ühte lauda. Jutu käigus küsis ta minult ka õppejõudude kohta ning hoiatas ühe ebameeldiva õppejõu eest. Paari päeva pärast pidigi meil koos temaga tund olema, kelle eest mind see tore noormees hoiatas.

Koolis on enamik ikkagi toredad ja abivalmid. Ühikas samuti, kui ikka unustad poest õli tuua ning seda mõnelt küsima lähed, pole ta kunagi kade.