Selleks, et tervitused kindlasti kohale jõuaks, tuleb jälgida, et kaardil oleks saaja aadress ning ära ei tohiks unustada ka saatja andmeid. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saatja kui saaja aadress.

Teiseks levinud põhjuseks ongi ebapiisav või -täpne saaja aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi ning tänav. Kõige rohkem kirju ja kaarte tulebki hoiule seetõttu, et aadress on kirjutatud valesti või adressaat ei ela märgitud aadressil.

Kolmas tähelepanek: et jõulutervitused kenasti kohale jõuaksid, on vajalik, et kirjadel oleks õige tariifiga postmark. Alates, 1. novembrist on siseriikliku kirja hind 45 eurosenti. Varasemalt emiteeritud 35-sendistele markidele saab juurde lisada 10-sendilise väärtusega margi. Rahvusvahelise kirja hind sõltub sihtriigist, Euroopasse saadetava kirjahind algab 1 eurost. Plussümbrikud ehk ettemakstud ümbrikud kehtivad tähtajatult.

Neljas oluline soovitus: käekiri peaks olema kaardil ja kirjal loetav. Hea meel on tõdeda, et eestlastele on endiselt südamelähedane saata oma käega kirjutatud kirju ja tervitusi. Käsitsi kirjutatud aadresside osakaal võrreldes trükitud aadressidega on jõulukuul endiselt silmnähtavalt domineeriv, kuid loetamatu käekirjaga kirjutatud aadressi puhul on sageli keeruline saatjat tuvastada ning ka sel juhul ei pruugi kiri kohale jõuda.

Viies ja viimane nõuanne on lastevanematele. Juba on hakanud Eesti Posti saabuma kaarte ja kirju, mis on adresseeritud jõuluvanale. Eesti Post soovitab lastel kirjad jõuluvanale koos vanematega kirjutada, sest nii on kindel, et soovitud kink jõuluvana kingikotti ikka jõuab.