Õnnetunne teiste kordamineku üle

07.12.2011 19:01
Oeh, ma ei ole just kõige emotsionaalsem inimene, aga saate lõpus nutsin nagu väike laps, sest kõik osalejad tundusid väga toredad inimesed. Kahju oli Ada-Liisast, kes ei saanud oma isaga kasvada. Kahju Sillest, kes kaotas mehe, keda armastas ning kahju vanematest, kes kaotasid poja ja lapselapse. Ei usu, et siin keegi meelega suhtluse pooleli jättis, lihtsalt mõnikord teeb elu omad korrektuurid. Mina olen väga õnnelik, et neil õnnestus kohtuda ja suhted taastada. Mis vahet sellel enam on, millega Dima tegeles? Inimene on läinud, las ta nüüd puhkab rahus ja usun, et ta oleks oma tütre üle väga uhke! Ada-Liisa jättis ääretult sümpaatse mulje, oli rahulik, armas ja positiivne. Loodan, et sel perel läheb edaspidi kõik hästi. Kõik siin ilmas toimub põhjusega, sealhulgas ka kaotused, leidmised ...

Kontakt võib kaduda ka julguse mitte tahte puudumise tõttu

07.12.2011 19:04
Väga palju on inimesi, kes ei suhtle isegi enda lähedal elavate sugulastega, kuna pole aega või julgust aja möödudes ühendust otsida.
Rääkimata Iisraelist ja inimestest, keda oled elus kolm korda näinud.

Ema ja tütre lugu oli siiras kuna see oli nende ainus pere ja uut polnud leidnud. Loomulik, et tütar, kes oma isa ei mäletagi, unistab perekonnast ja sidemest oma isaga. Väga armas pere ja liigutas just see armastus, mis ema ja Dima vahel oli.

Hinnake seda, mis teil on!

29.11.2011 22:45
Olen ise kokku puutunud lõpmatu viletsusega suures laias ilmas ja ütlen veendunult, et meie rahvas on üks rikkamaid ja priviligeeritumaid üldse. Me peaks iga hetk loojat tänama ning tänulikud olema kõige selle hea eest, mis meile on antud: üks kõige turvalisem elupaik maakeral, heaoluriik, sotsiaalne kindlustatud, võrdsed õppimisvõimalused, ilusad kodud, uhked autod, kättesaadav arstiabi, poetäied kaupa, reisimisvõimalused, demokraatia jne. Meil on õnn kuuluda ühe viiendiku maailma rahvastiku hulka, kes saab nautida tippu. Ülejäänud rahvas elab ja sureb väljakannatamatus viletsuses, nälgib, kannatab sõdades, loodusõnnestustes...

Kallis Publiku lugeja, kas oled eelpool kommenteerijatega ühel meelel?