USA hakkab YouTube'i ja Facebook'i tsenseerima?
Piraatluse vastu võitlemine on loomulik samm riikide poolt. Selleks lükkavad neid tagant paljuski meie lemmikute managerid, kelle vaieldamatu huvi on see, et nende ettevõte teeniks tulu ning seda eelkõige müüginumbrite pealt.
Stop Online Piracy Act (ing.k võrgupiraatluse peatamise seadus – toim.) on Ameerika moodus selle tegemiseks. Seaduse põhiline sisu on see, et võimud võivad sulgeda ükskõik millise lehekülje, mis kasvõi kuidagiviisi aitab kaasa piraatluse toimimisele.
See on radikaalne muutus, sest praegune seadusandlus lubab sulgeda lehekülje vaid siis kui selle haldaja on teadlik toimuvast ning läbi on viidud uurimine. SOPA muudab olukorda radikaalselt.
Mida muudab SOPA?
Põhiliseks muutuseks on see, et enam ei ole vaja midagi uurida. Tundub nagu lehekülg aitab piraatlusele kaasa? Okei, paneme kinni! Justnii võivadki käituda peagi USA ametnikud. Nad võivad sulgeda ette hoiatamata Facebooki, YouTube’i, Tumblr’i või ükskõik mis teise lehekülje. Tegelikult ka Google’i. Küsite miks? Toon teile näite.
Kui ma postitan täna mõne filmi (või pildi), mille postitamiseks mul õigust ei ole, Facebooki siis pärast sellekohase teate saamist pean ma selle eemaldama. Kui ma seda ei tee, siis tehakse seda minu eest Facebooki poolt. Facebook ei vastuta, sest nad ei tea, et seal midagi sellist üldse on seega nad ei saa selle eest vastutada.
Pärast SOPA jõustumist võiks ametnik Facebooki kinni panna, sest Facebookis paikneb illegaalne sisu, mille olen postitanud küll mina, kuid mida levitab Facebook (enese teadmata). Hop, ja ongi Facebook läinud.
Analoogse näite toob õigusajakirjanik John Bain, kes ütleb, et olukord on sama ebanormaalne, kui kaevata Toyota kohtusse pärast seda, kui keegi sulle nende toodetud autoga sisse sõidab. Toyota pole süüdi auto tootmises. Süüdi on ikka kasutaja! SOPA muudab olukorda ning kandes üle tähendused on süüdi selles, et üldse võimaldas sul seda teha.
Keerates vinti veel üle võiks öelda, et SOPA lubab valitsusel panna kinni panga, kui neil on andmeid, et pangas hoistatakse turvaboksis midagi, mis on tegelikult varastatud. Klõps, ja terve pank on kinni ilma igasuguse edasise menetluseta. Mitte vaid hoone ei oleks kinni, vaid ka kõik harukontorid tuleks koheselt sulgeda.
Mõju on ülemaailme
Probleem on selles, et suletakse mitte veebiserver, vaid DNS kirjed „keelustatakse“. Ei ole tähtis, kas lehekülge hoitakse tegelikult Norras, Rootsis, Eestis või hiljuti piraatluse lubanud Šveitsis. DNS kirjeid säilitatakse Ameerikas ning see tähendab, et SOPA ei võimalda Ameerikal reguleerida vaid enda veebiliiklust vaid ülemaailmset.
Nii kaugele ei ole läinud isegi Hiina, Süüria ja Iraan, mis keelustavad kasutajatel küll paljud leheküljed enda riigis, kuid ei oma ülemaailmset mõju. Nüüd on võtnud Ameerika enda võimu väga endale lähedaseks ning SOPA-ga saavad tahtmise korral panna kinni Delfi, Neti või mõne teise lehekülje, mis näiteks viitab piraatlusele.
Muusikatööstus kiidab takka
Õudne näide sellest, kuidas ettevõtted kiidavad kaasa toimuvale on see, et Snoop Dog ja Kanye West laulsid sisse laulu toetamaks juba praegu seadusega kemplevat MegaUpload’i ning riputasid selle YouTube’i. Universal Studios, millel ei olnud mingit pistmist selle lauluga ning neile ei kuulunud selle autoriõigused, saatis seepeale YouTube’ile palve see laul eemaldada viidates enda autoriõigustele, mis ka kohe tõeks sai.
Kõige hullem sealjuures on juba eelnimetatud fakt, et neil ei olnud selle lauluga mingit pistmist, kuid suure haardega ettevõtte võim ei tähenda seda, et lähtuda tuleb seadusest. Nad lihtsalt nõudsid ja said, mis tahtsid.
Mida see tähendab tavakasutajale?
Nii nagu Eesti domeenireform kaotas Eestist tuhandeid veebilehti, millest ei ole tänaseks kahjuks kusagil ühtegi märki ning muutis võimatuks nende taastamise lõhub SOPA ära Interneti. Vähemalt annab õiguse selleks.
Ma võin olla skeptiline aga juba praegu on selgelt näha kuidas näiteks EMTA keelab lehekülgi. Nendest piirangutest saab edukalt mööda, aga USA saab eelnõuga endale tööriista, millega ei saa sõdida keegi.
SOPA muudab interneti sopaks. Kui see seadus võetakse vastu, siis võime teoreetiliselt peagi öelda hüvasti YouTube’le või ükskõik millisele leheküljele, kuhu kasutajad saavad ise vabalt postitada sisu. Aga see ongi ju see, milleks internet tänaseks kujunenud on...
