Parima sõbranna poiss ütles mulle: ma armastan sind!

Oli üks täiesti tavaline reede. Olin oma parima sõbranna Pireti ja ta poisi Martiniga. Võtsime poest mõned õlled ja läksime Martini juurde. Martin kutsuti sünnipäevale jooma. Meil Piretiga ei olnud midagi selle vastu ja lubasime tal minna. Ise jäime sinna, vaatasime filme ja jõime õlut. Pärast lahendasime ka ühe külmikus oleva veini ära.

Vahepeal uurisime, mis Martin teeb. Naersime kahekesi, et poiss on “vinkude” peol. Martin lubas, et tuleb kohe koju, kui teised klubisse lähevad. Kell oli juba kolm öösel ja läksime Piretiga magama. 

Kella viie aeg hommikul ärkasin üles, sest tundsin, et keegi musitab mu nägu. Avasin silmad ja tõukasin Martini eemale. Olin ehmunud. Ma ei öelnud midagi, et Piretit mitte äratada. Poiss ikka ei jätnud. Panin käed näo ette — ta kiskus eest. Panin teki üle pea — võttis teki ära. Pöörasin selja, siis hakkas ta end minu kõrvale trügima. Ma ei lasknud tal seda teha.

Seejärel ta ütles, et armastab mind. Ma ei vastanud midagi. Ta ikka ei jätnud enda trügimist mu kõrvale. Tõusin diivanilt püsti ja läksin kööki ahju äärde suitsu tegema. Olin suht närvi läinud, samuti olin ehmunud toimuvast. Ta tuli ka kööki järgi oma jubedate alkoholi haisudega. Tõusin püsti ja läksin tagasi tuppa. Ta oli mu teki Piretile peale pannud. Martin tuli sinna ja andis mulle uue teki peale, siis ärkas Piret. Tüdruk ei teadnud toimuvast midagi. Martin jäi Pireti kõrvale magama. Me Piretiga veel rääkisime niisama juttu ning uinusime samuti. 

Ma ei rääkinud talle, et tema armastatu ütles mulle, et armastab mind. 

Kas Piret peaks olukorrast teada saama?