Tättel ja Matverel paluti vene rikaste saarte juurest uttu tõmmata!
Meie kuulsad ilmarändurid Jaan Tätte ja Marko Matvere jõudsid oma katamaraaniga paradiisliku Maldiivi saarestiku juurde.
Paraku kästi neil rikaste puhkepaikadeks kujunenud saarte juurest uttu tõmmata. kanged mehed ei andnud alla.
"Maldiivid on mõneti sarnased Tuamotu saarestikuga Vaikses ookeanis – üksikud korallikruusamättad või lausa rõngassaared, mis on kaetud palmivõsa ja põõsastikuga. Vähegi kõlbliku ligipääsuga laidudele on ehitatud resort’id.
Resort on meie mõistes kämping, ainult selle vahega, et suurem osa magalaid paikneb vee kohal, betoonvaiadel ning on ehituslikult luksuslikumad. Kiiskavvalge rannaliiv sõelutakse ühtlaselt peeneks ja iga tee ning rajake, puu ja põõsas on piinlikult hoolitsetud," kirjutab Marko Matvere logiraamatusse.
Paradiisisaare põlglikud elanikud
"Öö sellises putkas võib kujuneda kaunis kulukaks – 1000 kuni 2000 dollarit. Viimased kümme aastat moodustavad Maldiividel põhiklientuuri hiinlased ja venelased. Tore on vaadata, kuidas kahe erineva rahva pojad ja tütred, kes teineteist kuigivõrd ei salli, ahtakest saarepinda jagama on sunnitud. Möödudes keeravad nad näod ära ja kõverdavad põlglikult suid."
"Peaaegu kõik puhkekompleksid on 98% ulatuses välja müüdud. Naljakas – tõelisi sübariite, logelevaid nautlejaid, mina ei silmanudki. Omal maal, koduses keskkonnas, julgen arvata, on siinne klientuur enamasti toimekad sahmijad."
Lustikummut Nordea tõmmaku uttu!
"Paari päeva pärast, kui esimene väsimus on kontidest kadunud, vees sulistatud, massaažis käidud, söödud mõned sajadollarilised praed, absurdse hinnaga kokteile kugistatud jne; hakkavad (saarel puhkavad) inimesed närvlikult ringi aelema, nagu otsiks midagi ja ootaks, millal kõik need lubatud imed ja naudingud, millest büroos jutlustati, neid pöörisena kaasa haaravad."
"Meie ekipaaž, ujuv lustikummut Nordea, hotellimänedžerides rahateenimiskihu ei ärata. Kohe, kui reidile ilmume, sööstab kaldast paat, millest ägedalt žestikuleeritakse – tõmmake uttu! Parasjagu leidub meeskonnas mitu madrust, kes on harjunud saama, mida tahavad ning oma soovidest niisama lihtsalt ei loobu. Araabia onklid peavad peagi alistuma ja kurat teab kust ilmunud, pisut takused taadid maale laskma."
Vaalhai fotojaht
"Ühe väisatud resort'i töötaja märkis paberkaardile üht-teist, mida ringi tiirutades vaadata võiks. Täna siirdusime vaalhai otsingutele ühe suurema atolli edelaserval. Tundus kuidagi ebausutav see jutt, et lähed aga kohale ja muudkui vaatad toda kala. Peagi märkasime samal kursil rühkivaid kaatreid ning väikelaevu. Järsku kogunesid nad kõik troppi ja inimesed hüppasid kiirustades, pead-jalad segamini ookeani. Seal peab olema! Kui meie vette jõudsime, sumas rahvas pettunult puhisedes oma alustele tagasi. Veel tunnikese tolgendasime kaatrite sabas ja siis, korraga algas paatides taas rabin. Seekord olime kiiremad. Seal ta oli – maailma kõige kerekam kala. Õnnestus ka filmida. Vaadake videot, see lühike jupike pildirida läks mulle taas kalliks maksma. Et täpikalast paremat kaadrit saada, trügisin rabinal koos kahe araablasega sügavamale, kui minu värskeltsoetatud, veekindel seebikarp rõhku kannatas. Fujifilm XP nimelist pilditoosi ei tasuks sarnase huviga lugejatel kindlasti osta! Ah, tühja sest – volask oli ilus ja majesteetlik!"
