Sõna “kontrolltöö” tekitab õpilastel ja õpetajatel seaduse valestimõistmist

Sotsiaalministri määrus defineerib kontrolltööd kui kursust või õppeveerandit kokkuvõtvat kirjalikku tööd. Õpetajad nimetavad nendeks aga teisigi teste.

Koolilaps, kes asub uurima Riigiteatajast sotsiaalministri määrust Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, avastab peagi, et tema koolis toimub karjub ebaõiglus. Õpetaja, kes seda määrust loeb, aga avastab, et ta saab hingerahus töid planeerida ükskõik, millisele päevale.

Probleem tuleneb määruses antud kontrolltöö definitsioonist, mis iseenesest välistab seaduse mõistes kontrolltööde toimumise. Neid ei esine, sest kontrolltööd esitatakse määruses nii suuremahulisena, et nende korraldamine ei ole õpetajale praktiline.

Jant ümber sõna “kontrolltöö” on kestnud juba aastaid, kuid lahendust ei ole sellele leitud ega vist ka otsitud. Vähemalt sellisele järeldusele võib jõuda üks Riigikogu kultuurikomisjoni protokolle lugenud inimene.

Õpilased on pakkunud läbi aegade erinevaid lahendusi probleemile, kuid ühetimõistmist ei ole veel olnud. “Kontrolltöö on teistest kirjalikest töödest suurema osakaaluga teadmisi kontrolliv kirjalik test” ei ole seni rahuldanud osapooli.

Tänaseks on käes olukord, kus määrus, mis peaks kaitsma koolilapsi, on jõuetu lihtsalt selles esineva mõiste pärast ja lahendust ei paista tulevat ka kaugemalt.