Kristjan Kasearu: jumaldan Aerosmithi südamest!
22. veebruaril toimub kontsertklubis Rock Cafe „A Tribute to Aerosmith“, kus sügava kummarduse maailmakuulsale bändile ja nende loomigule teevad Kristjan Kasearu, Viljar Norman, Laur Joamets, Roland Puusepp, Priit Jääger, Rene Puura, Dagmar Oja ja puhkpillimängijad. Kogu ettevõtmise hing Kristjan Kasearu rabab viimaseid päevi palehigis, sest kontsert on juba ülehomme!
Enamasti on tribüütkontsertide korraldamiseks mingi põhjus. Mis oli Sinu oma ja miks just Aerosmith?
See mõte on mul peas olnud juba ammu! Aerosmith on kindasti üks muusikaajaloo parimad rokkbände, mistõttu ongi üheks suureks teguriks suur sümpaatia selle bändi ja nende loomingu vastu! Ütlen ausalt, jumaldan seda muusikat südamest ja minu jaoks on väga oluline just see ajastu, mil muusikat loodi õigetel põhjustel – piirideta, iseendale ja ausalt. Selles muusikas on heas mõttes higi ja verd. Jumaldan Aerosmithi meloodiaid ja tekste ning Steven Tyleri siirust, Aerosmith on muusikaajalooliselt väga oluline kollektiiv ning ei tohiks ühtki muusikasõpra külmaks jätta.
Sul on muljetavaldav muusikute seltskond kokku aetud - Laur Joamets ja Viljar Norman Dramamamast, Roland Puusepp Terminaatorist, Priit Jääger Indigolastest, Rene Puura ja Dagmar Oja erinevatest muusikaprojektidest, lisaks veel ka puhkpillimängijad. Mille järgi valiku tegid ja kas pidid neid veenma ka?
Ma olen nende kõigiga laval kokku puutunud, mistõttu polnud otsus väga raske. Kõige olulisemaks määrajaks vast ongi see, et nad kõik naudivad seda muusikat väga!
Kirjelda prooviperioodi - lugusid on ju nii palju, kuidas sündis valik? Kiskusite omavahel palju?
Prooviperiood on olnud väga lahe ja produktiivne, mida kõik kaifivad. Kusjuures ei ole erilisi vaidlusi olnud, muusika on selles mõttes juba loodud. Aga valikut lugudest oli küll väga rakse teha. Aerosmithil on tegelikult palju tuntud lugusid, väga paljud lihtsalt ei ole nimepidi kõigil meeles. Kui aga lugu mängima hakkab, siis teavad paljud kohe, mis bändiga tegu on, me püüdsime võtta välja sealt ikkagi koorekihi! Superhitid nagu „Cryin’”“, „Walk This Way“, „I Don’t Wanna Miss A Thing“ mängime ära, seda ma luban.
Kas sina kui solist püüad anda lauldes lugudele oma stiili juurde või pigem teed austusavastuse Aerosmithile sellega, et ei proovi lugude seadeid muuta?
Lugude seaded on üldselt paigas, sest me ei läinud väga kaugele originaalist. Küll aga on mitmete lugudes väikseid nüansse muudetud, mis peaks muutma live huvitavaks ja hubaseks. Tuleb tõdeda, et vokaalselt on tegemist kindlasti väga suure väljakutsega, sest Steven Tyleri hääl on unikaalne ja asendamatu. Seda jäljendada on võimatu ja see ei olegi meie eesmärk. Tahame teha suurepärase muusika eest Aerosmithile kummarduse meie enda moodi!
