Laevaootel Tätte ja Matvere on nagu laiskloomad - aina söövad ja magavad!

Maldiividel piraadiohust päästvat laeva ootavad ilmarändurid Jaan Tätte ja Marko Matvere elavad nagu laiskloomad. Peamisteks lõbudeks on söömine, magamine ja snorkeldamine.

Magamine pole neile siiski eriline rõõm ja lust. "Kui tuul ei puhu, pole päikese eest praktiliselt mitte kuhugi varjuda. Juba varahommikul näitab kraadiklaas varjus 32 pügalat. Kergendust toob vetteronimine. Siingi peab ettevaatlik olema. Kui jätad särgi selga panemata, põleb turjanahk ära.
Sellevõrra võib tuulevaikne öö, kleepuvas sängis pööreldes, veelgi põrgulikumaks kujuneda. Juba 2 m/s tekitab avatud luukidega kajutis kena tõmbe ja ruum muutub talutavaks elukeskkonnaks. Kärsanud, soolveest kipitava kerega pole aga sellestki enam lugu," kirjeldab Marko Matvere logiraamatus.

"Tõuseme hommikusöögiks. Hetkel on meid laua ümber 9. Samal ajal, kui kõhtusid täidame, nokime, aasime ning saeme, kuniks õnnestub kellegi kulul mõni enam-vähem korralik nali teha. Enne vettekähmatamist on mõistlik oodata, kuniks kõik pardalviibijad on tualeti ära kasutanud."

"Päikeseloojangul muutub olemine üsna kenaks. Puhub kerge briis, see laseb hingata. Nüüd koguneme õhtusöögiks kokpitti. Pimenedes võib leitsak taaskord maad võtta, aga kui tuul puhuma jääb, on enesetunne lausa õnnestav.
Nõndaviisi istudes pobiseme omi lugusid pajatades umbes kella 23.00-ni, kuniks pääkesed väsivad ja ka vapramad koisse või tekile varisevad, et järgmisel, päikesest rammestaval päeval, kõiki neid samu toiminguid läbida… "