"Fantaasia lendas vahepeal juba päris kõrgele. Istusin diivanil ja olin tõsises segaduses. Küsisin, kas ta on ikka kindel – kuidagi kummaline tundus," pajatab Liina
, kelle sõber hoidis pinget intensiivselt veerand tundi üleval.

Liina ütleb, et lõpuks ta pahvatas, et issand, kui uskumatult naljakas ma ikka olen: Mulle oli see kergendus – dilemma langes ära. Ma usun üldiselt, mida inimesed mulle räägivad, ja kui ma veel kuupäeva ära unustan, võib mind suhteliselt lihtsalt haneks tõmmata."

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest.