"Ta soovis mulle palju õnne, aga oli tõsiselt kurb ja rääkis, kui halb tal vanglas on ja mida talle hommikuks süüa anti. See ei olnud isegi mitte tatra- ega kaerahelbepuder, vaid odrapuder! Ta tunneb ennast seal kehvasti," muretses Saagim.
Mis Sa arvad, Publiku lugeja, kas peaksime kõik koos nüüd Nõia-Intsule kaasa tundma?
