Jazzkaar: Põhjamaine rahu kohtus kuuma temperamendiga
Publiku arvamusi neljapäevaõhtuselt džässimaratonilt panid kirja JK veebireporterid Ester Eggert ja Hälis Rünk.
Õhtule avaakordi andnud Joel-Rasmus Remmeli trio tõi publikuni noorema põlvkonna värske loomingu, mis alles hiljuti ka heliplaadina üllitati. Trio muusika hõlmas endas ühest küljest küll põhjamaist kargust, kuid samas ei jäänud selles puudu ka temperamentsematest džässirütmidest. Koosseisu ei saaks nimetada soojendusesinejaks, sest tänu omapärale ja meisterlikkusele leidsid nad kahtlemata tee kuulajate südamesse.
Väikese pausi järel kontserdiõhtut jätkanud Rudresh Mahanthappa kvartett teiselt poolt ookeani tõi aga Tallinnasse tõelise maailmaklassi jazz’i. Koosseisu muusika oli värvikas, kontrastirohke ja kaasakiskuv. Selles jäi ruumi nii muusikute individuaalsetele oskustele kui ka energiast pakatavale sünergiale.
Marko (30), tõlkija: „Pikk õhtu oli. Raske tööpäev ka seljataga ja lõpuks kippus juba uni peale tulema. Aga see ei tähenda, et muusika vilets oleks olnud. Maitse üle muidugi ei vaielda, aga see Mahanthappa kvartett meeldis mulle märksa rohkem. Nende muusikas oli sellist ürgset jõudu. Ja kuna olen muusika osas üsna võhik, siis oli minu jaoks oluline ka see, et nende muusika oli üsna kergesti mõistetav. Samas olid nad kõik ikkagi täielikud pillivaldamise meistrid.“
Nele, kodune: „Joel Remmel oli väga meeldiv üllatus. Jazz on mulle südamelähedane ja hoian Eestis toimuval ikka silma peal, aga seda koosseisu polnud mul õnnestunud enne kuulata. Ega ei oskagi täpsemalt öelda, mis siin just meeldis, aga kõik see kooslus oli kuidagi loomulik ja siiras. See välismaa esineja Mahanthappa oli jälle teistmoodi põnev. Nende muusika oli terav ja täis üllatusi. Näiteks kõige esimene lugu algas nii vaikselt ja siis järsku vajutati nagu gaas põhja.“
Mari, tudeng: „Üldiselt jätsid mõlemad esinejad hea mulje. Eriti meeldisid mulle selle Mahanthappa kvarteti soolod. Nendest noortest eestlastest ma polnud enne kuulnud. Võib-olla polnud päris minu maitse, aga tore ikka.“
Joosep (55), arst: „Emotsioonid on veel kõrgel. Raske on midagi kokkuvõtlikku sellise pika kontserdi kohta öelda. Noori Eesti tegijaid on alati tore kuulata. Välismaa staaridega on selles mõttes teine lugu, et neilt ootad lisaks niisama lahedale muusikale ka midagi enamat. Rudresh Mahanthappal oli see miski täitsa olemas. Just see koosseisu kompott oli eriti huvitav. Kõik toimis nii sujuvalt, nagu laval oleks üks inimene, mitte neli erinevat. Võib-olla oleksin oodanud neilt lihtsalt vahelduse mõttes rohkem vaiksemat ja rahulikumat muusikat. Kuigi kõik see power oli ikka vinge küll.“
Hälis Rünk: Joel-Rasmus Remmeli Trio pakkus rahvale mõnusa elamuse. Repertuaar oli pehme ja meeli paitav. Märkimisväärne trummar, Aleksandra Kremenetski, lummas oma naiseliku mängustiiliga. Rudresh Mahanthappa-Samdhi üllatas kiire tempo ning särtsaka heliga. Garanteeritud olid külmavärinad, nõnda teravalt ja täpselt kiire oli trummar, rokkiv kitarrist, sujuv bassist ja kirev saksofonist. Nagu ikka, oli publik pärast soolosid helde ning plaksutas hoolega. Publik sai näha ka džässiauhindade jagamist, kolm andekat muusikut said kätte oma laureaaditiitlid.
Laidi, ametnik: "Remmeli trio oli väga kihvt. Ma tõesti nautisin ning olin kui muusika sees. Silma jäid lood "Lumekristall" ja "Oodatud ootamatus". Kohe kindlasti tahaksin neid veel kuulata."
