Tuuli Roosmaa põrutab aastaks Siberisse põldu harima!
Kuigi Tuuli läheb sinna mehe Arbo Tammiksaare eestvedamisel, kes kohalikust vissarioonlaste usuliikumisest filmi tegema hakkab, on naine enda sõnul sellega väga rahul.
Tuuli ootab seda kogemust põnevusega ning tal on hea meel, et tema lapsed ja ka tema saavad elus kogeda uusi asju - nii linnaelu ja -melu, kui rahulikku enesessevaatamisaega, mis neid aasta jooksul nüüd ees ootab. Ilmselt saavad peres kasvavad kaksikud ka näpud mullaseks, sest seal elades tuleb viljelema hakata põlluharimist ning sooja vettki pliidil keeta. Roosmaa pole teadlik, kus nad päris täpselt elama hakkavad, kuid on vähemalt korra selles külas põgusalt käinud.
Patriarhaarsesse ühiskonda sattuv Roosmaa ootab huviga kõiki katsumusi, mis sealne elukeskkond neile pakub - vissarioonlased usuvad nimelt sel aastal saabuvasse maailmalõppu, mida Tammiksaare tehtav film läbi nii tema enda kui kohalike laste silmade kajastab.
"Naise töö on seal kuuletuda abikaasale, kasvatada lapsi, hoida kodu korras ja hoolitseda mehe eest, pesta isegi tema jalgu," ütleb Roosmaa naeratus näol ja lisab: "Usun, et sellest saab elu kihvtim aeg. Mul on võimalus olla oma perega koos rohkem kui kunagi varem enne ja pärast seda seiklust."
