Arvustus: "Diktaator" on ootuspäraselt labane
Võrreldes koomiku eelmiste töödega mõjub "Diktaator" rõhutult kommertslikuna – nalja, halba nalja ja talumatult halba nalja on püütud põimida kõikjale, ebaõnnestunult.
Kohati pakuvad silmailu kaunid lõunamaised naisterahvad ja stiilsed sõiduvahendid, aga labased rassismi-, seksi- ja jalaga tagumikku naljad mõjuvad nendelegi üksikutele päikesekiirtele ähvardavate vihmapilvedena.
Komöödiat tutvustavast trailerist täiesti piisab, et paar korda naermist teeselda ja poolteist tundi aega paremini investeerida kui paar korda rohkem naermist teesklevate teismelistega kinosaalis konutada.
Kellele "Diktaator" meelib / meeldiks?
a) kerges joobes või üleväsinud kinosõbrale, sest vahepealsed sunnitud WC-pausid või magamajäämine ei muuda elamuseta jäämist.
b) varateismelistele, kes on kuulnud pea kõiki emakeelseid roppusi ja on teadlikud, et laste saamiseks seksitakse, aga pole seda ise veel kunagi teinud.
Meelelahutusena mängib "Diktaator" kõiki kohustuslikke rolle – natuke armastust, minimaalselt põnevust ja ameerikalikult imalavõitu õnnelik lõpp. Boonusena hea võit kurjuse üle – loomulikult läbi jäägitu ja ebatavalise armastuse.
