Kärt Hellerma: kord üritati meie trepikojas tuvastada pidulist, kes sinna okseloigu jättis

"Lasnamäe intiimsust kogesin kord ammu, kui meie maja akende all üks nooruk autoga liinibussile otsa põrutas. Sekunditega voolas õnnetuskohale tohutu inimmass, kes kõik omavahel vaatasid, sosistasid ja tõuklesid," räägib kirjanik ja kriitik Kärt Hellerma, kes kakskümmend aastat tagasi Nõmmelt Lasnamäele kolis.

"Omal moel mulle meeldib anonüümsus, mis suurasumis tekib. Nii näiteks kogunes ühel nädalalõpu ööl meie trepikotta veetše, kes üritas kindlaks teha, millisest korterist pärines piduline, kes trepikotta okseloigu jättis," räägib Kärt ajakirjale Pulss.

Kärt meenutab: "Kui põlise nõmmekana üle kahekümne aasta tagasi Lasnamäele kolisin, meenutasin ka ise teatud kõhedusega ühe rahvastikuteadlase teooriat liigsetest inimestest, kes selliste linnaosade korteripuurides asupaiga leiavad. Hiljem polnud enesehaletsuseks mahti, sest laste eest hoolitsemine röövis kogu aja."