Eri, kellele tundub, et suured juhid unustavad enese vajaduste eest hoolitsedes tavainimesed sootuks, ütleb Kroonika vahendusel: "Olen kogu aeg omale nii palju kohustusi selga ladunud, et laisk olemiseks pole aega jagunud. Need, kel on suur iha mind kadestada, võiksid selle üle järele mõelda."

"Mul on selles mõttes rõõmus tunne, et need naised ja lapsed, kes on minuga koos elanud, on võtnud mind eeskujuna," ütleb maestro, kes usub, et elus ei peaks miski kergelt kätte tulema vaid inimene ise peab edasipüüdlik ja suure tahtejõuga olema.

Oma tütrest Diana Klasist, kellele ta enda säästude eest ostetud maja kinkis, rääkides ütleb Eri: "Ma ei ütleks, et Diana otsused kõige õigemad olid, kuid teiste elu meist keegi elada ei saa ja elus tuleb loota vaid iseendale. Täna usun ma, et ilmselt on traagika selles, et ma pole Dianat üldse kasvatanud ja me pole koos elanud."

Nüüd õpib Eri aga puhkama ja oma töö vilju maitsma: " Olen teisi küll lõbustanud nüüd lõbustan iseennast, sest teise ilma minnes ma ju ei tea, kas ja kes mind hellitab!"