FOTOD: Enne Rock Rampi õpi selgeks moshimine, muidu jääd häbisse!
Ükski endast lugupidav hevirokkar ei julge tunnistada, et ta täpselt ei tea, kust pärineb moshimine ning mis on selle alaliigid. Seega, juhul kui Sina, kallis Publiku lugeja, plaanid esmakordselt külastada säärast üritust nagu Rock Ramp, siis saad siit ammutatud infoga edukalt tarka panna ning keegi ei oska kahtlustadagi, et Sinu salarelv on hoopis käesolev artikkel.
Moshimine kui ürgne hevitants
Niisiis, moshimine on pungi, hardcore pungi, hard rocki ja veidi ka metali austajate hulgas levinud tantsustiil, mida võib kirjeldada kui agressiivselt üksteisega tõuklemist ning energilist ja kohati kaootilist liikumist. Ei ole ju lihtne ette kujutada, et keegi oskaks reaalsetesse tantsusammudesse tõlgendada seda, mida eelpool mainitud muusikastiilide viljelejad laval toodavad!
Kuigi algajatel ei ole soovitav kohe kuhugi lava ees tralliva seltskonna ehk mosh piti sekka trügida, siis ei maksa tegelikult karta. Vaatamata oma näivast vägivaldsuset on moshimisel kujunenud teatav etikett, mida üldiselt järgitakse Rõhk sõnal: üldiselt! Näiteks kaotatud esemed korjatakse üles ja tõstetakse kõrgele pea kohale, et omanik neid märkaks, ja kukkunud moshija aidatakse kohe püsti tagasi. Kuid on ette tulnud ka traagiliselt lõppenud õnnetusi.
Millal alguse sai ja kus tekkis?
Levinumaid teooriaid on, et sõna tuleb hardcore punk bändi Bad Brains liikmete H.R. ja/või Darryl Jeniferi Jamaica-pärasest sõna mash hääldusest, mida on täheldatud Bad Brainsi lauludes "Mash It Up" ja "Mash down Babylon". Teine populaarne seisukoht on, et termini leiutas Vinnie Stigma hardcore bändist Agnostic Front, kes kasutas seda akronüümina väljendist March Of Skin Head.
Mosh kui tegevus on pärit 1980-ndate aastate Washingtoni hardcore pungi skeenest ning selle eellaseks peetakse pogo-vormis slam-dancingut. Mida see sõnapaar aga tähendab? Kohe saad teada! Kuid pea meelest, mida moshimiseks peetakse ja mida mitte, võib piirkonniti erineda:
- Headbanging - ilmselt vanim ja populaarseim osa moshimisest, mille käigus moshija pillutab oma pead muusika rütmis ette-taha, pillub oma juukseid, mis efekti lisamiseks on enamasti pikad ning kaasa liigub ülakeha.
- Pogo - tänapäevase moshimise eelkäijaks, mille käigus hüppab moshija lihtsalt vertikaalselt ühel kohal üles-alla. Ei ole ju raske, nagu hüppenööriga, üles-alla!
- Body-slam - moshimise üks levinud elemente, mille käigus moshijad hüppavad pigem horisontaalses suunas, põrkudes omavahel ja ka vastu moshpiti servas seisvaid inimesi, püüdes neid enda hulka kaasata.
- Stage-diving - "trikk", mida enamasti sooritavad bändiliikmed, kuid sageli ka lavaesised moshijad, kes ronivad lava servale ning hüppavad sealt kontserdikülastajate sekka – eeldades, et nood hüppaja kinni püüavad. Õnnestumiseks on soovituslik siiski, et publiku seas oleks mõned sõbrad, kes hüppaja esimesena kinni püüavad. Oleks mõistlik!
- Crowd-surfing - stage-divingu edasiarendus, mille käigus moshija veeretab ennast üle publiku peade, kasutades kandepinnaks nende käsi. Sellist tegevust võib pidada üheks peamiseks moshimisega seotud õnnetuste põhjustajaks. Eesmärgiks on pääseda lähemale lavale, seega väga omakasupüüdlik tegevus.
- Mosh-pit - termin, mis tähistab ala, kus parasjagu moshitakse, ning sellel viibivaid moshijaid. Enamasti torkab see ala kontserdil silma sellega, et seal toimub jõhker trügimine. Need kontserdikülastajad, kes ei moshi, tõmbuvad moshijatest eemale, et mitte jalgu jääda või end vigastada.
Muide, kui Sulle ei meeldi pärast selle jutu läbilugemist moshimine, siis sa pole ome arvamuses üksinda. Seoses moshimise käigus juhtunud õnnetustega on mitmetes kontserdipaikades ja artistide esinemistel moshimine rangelt keelatud. Need bändid on seisukohal, et tegu on lihtsalt lapsiku viisiga tõestamaks rahvamassile enda julgust, tehes vägivaldseid ning teisi ohtu seadvaid liigutusi. Selliste bändide hulka kuuluvad enda kontsertidel surmajuhtumeid tunnistanud The Smashing Pumpkins ja Pearl Jam. Hea teada ja meeles pidada!
Vaata eelmise aasta Rock Rampi tukaloopimist!
