Publiku olümpiablogi: milline naine tahab, et ta saaks täie rauaga vastu vahtimist?

Ilmselt ei mõista paljud, miks naised peaksid poksima. Minu enda jaoks on arusaamatu ka meeste poks. Ja seda mitte sellepärast, et seda oleks kole vaadata, vaid ma ei suuda mõista, miks peaks keegi tahtma endale meelega haiget teha lasta. Sest olgem ausad, täie hooga vastu nina saada ei ole meeldiv tunne.

Et oma olümpiamängude kavva aga veidikenegi ekstreemsust lisada, käisin vaatamas, mis toimub naiste poksi poolfinaalides. Kujutasin ette, kuidas mind ootavad ees mehistunud naised, kes robustselt üksteisele vastu hambaid annavad ning saal on täis klotseritega vanamehi, kellel kaasas pikajalgsed näitsikud. Paraku olin ma erinevate mängufilmide põhjal poksist täiesti valesti aru saanud.

Mis mulje siis naiste poks mulle jättis? Hmm... Verd ei lennanud, kedagi nokauti ei löödud ja tribüünilt vaadates ei näe sa ka seda, kuidas aegluubis poksijate näod pärast lööki välja näevad. Melu oli küll vägev, kuid kõik jäid viisakaks ning fännid mingisuguseid huligaansusi ei korraldanud. See on sport kõige otsesemas mõttes ja filmidest nähtud keldrikorruse poolsajalastest poksiurgastest jääb olümpiapoks ikka sajandite kaugusele.