Paraku oli minu õnn aga üürike, sest kott lihtsalt lagunes paari päevaga ära. Kui fotograaf Andresel õnnestus enda katkine kott veel välja vahetada, siis mina seda teha ei saanud, sest kotivahetajaid oli meeletu hulk.

Minu seljakott on nüüd kodus ja ma pole veel välja mõelnud, mida sellega edasi teha. Ilmselt lendab see prügimäele. Kangemad tüübid aga kannavad kotte edasi, mis sest, et pärani kotisuud taskuvargaid kohale meelitavad.

Muuseas, pressialas võib kohata päris paljusid ajakirjanikke Pekingi olümpiamängude seljakotiga ja need paistavad igatahes palju kvaliteetsemad olevat.

Bussis nägime ühte sellist kotti - lukku pole vaja avadagi, pista aga käsi sisse ja võta, mis soovid.