Noored võiks ise aidata raskustesse sattunud eakaaslasi

Reedel Eesti Noorsootöö Keskuses toimunud arutelul leidsid noortega töötajate ja noorteühenduste esindajad, et riskinoortega töötamiseks oleks vaja senisest paremaid võrgustikke ja ka noored ise võiksid enda eakaaslase abistamises osaleda.

Hetkel ei kasutata piisavalt kaugeltki kõiki selleks seadusega ette nähtud võimalusi. "Mitmed noorteühingud nagu näiteks Eesti Skautide Ühing oleksid valmis proovima kaasata enda tegevusse senisest enam riskinoori, kellel on tekkinud või võivad sotsiaalse tausta tõttu tekkida koolis või elus probleemid," teatas Laura Õigus Eesti Skautide Ühingust.

"Riskinoor võiks olla kaasatud noorteühingusse nagu iga teine noor," ütles 4H ühingu noortenõukogu esimees Liisa Lillemets, kes on olnud ka tugiõpilane. "Koolides võiks aga noorega seotud käitumisprobleeme arutada koos temaga õpilasesinduse või selleks loodud õpilaste kogu", tõi Lillemets positiivse näite enda koolist.

Samas on Eesti Noorteühenduste Liidu arvates vajalikud ka laiemad muudatused ning ka kehtiva seadusandluse muutmine.

"Palju rohkem tuleks kaasata lapsevanemaid, mis peaks mõnel juhul olema ka kohustuslik. Kohalikul tasandil oleks vaja nö juhtumigruppi, mis koondab kokku kõik selle noorega tegelevad inimesed. Ning erikooli saatmise asemel võiks seadustada võimaluse saata õpilane kõigepealt nö vahetusõpilasena maakooli. Paljud sulgemisohus maakoolid võtavad juba praegu vastu raskustes õpilasi, nende koolide väikestes klassides saavad noored senisest palju rohkem individuaalset tähelepanu ja sinna ei tule kaasa ka praegused sassis suhted. Nii mõnestki raskustes noorest nii saanud aastaga nelja-viieline õpilane," pakkus võimalikke lahendusi Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko.