Pisitütar avastas endas dirigendisoone

"Käisime augustis Pirita kloostri varemetes Birgitta Festivalil "Don Giovanni" ooperit nautimas," meenutas Kati üht meelejäävamat elamust. "Meil oli kaasas ka tütar Karolina ja oli hirm, kuidas tema vastu peab. Eks oligi esialgu harjumatu, et ta ei saanud aru ja küsis vahetpidamata: "Emme, mis nad nüüd räägivad, emme miks nad nii teevad?" ja hiljem ta lihtsalt loobus, kuna emme pidevalt manitses, et tasa peab olema ja teisi ei tohi segada," muigab Kati.

Siis juhtus aga midagi erilist. "Tekkis vaikus ja järgmine hetk seisis laps püsti ja dirigeeris ühes käes joogikõrs ja teises käes pastapliiats," lõi Kati kaht kätt kokku. "See emotsioon, millega Ta seda kõike tegi, oli lihtsalt väga meeldejääv ning kuigi mina ooperisse väga sisse elada ei saanud, siis emotsioonid olid kõrged! Super!" rõõmustab Kati ning on tagantjärgi rõõmus, et tütre keerulisele etendusele kaasa võttis.

"Musirull" ja "Vahva rätsep"

Suvelavastuste fännina meenutab Kati sellest suvest veel Vana Baskini teatri etendust "Minu girlfriend on Eestlane" ning mitu lasteetendust. "Käisime koos lapsega vaatamas "Vahvat Rätsepat" ja "Musirulli" vaatamas ja pärast etendust kuulsin kodus veel pikka aega etendusest muuldud hellitusnime Musirull. Karolina nautis nii, et vahel oli lausa suu ammuli! Kindlasti oli "Musirulli" etendus parem läbi lapse silmade," arvab Kati, kuid kinnitab, et nautis lapsega aja veetmist rohkem kui sündmusi.

Kallis Publiku lugeja, meenuta mõnd sel suvel nähtud, kuuldud üritust ja jaga muljeid!