Muu hulgas räägib naine emalikust hoolest loomade vastu, aga ka sellest, kuidas ta päris oma laste emaks kunagi ei saa ning süüdi on selles mitmed korrad olnud mehed: "Kaks last kaotasin selle pärast, et mees tõi raseduse õrnas alguses haigused koju ja tollased ravimid garanteerisid loote sügavad kahjustused."
Esimesed lapsed tuli ohverdada tippspordile - nii palju suurvõistlusi oli tulemas ja beebid pidid taanduma, kuid just viimane kaotus oli talle raskeim: "See oli plaanitud ja oodataud laps, ent organism oli nii räsitud, et platsenta purunes."
"Kogesin täpselt sama, mida siis, kui mu lapsena hoitud koer mu käte vahel suri, süda vastu südant. Kattusin üleni külma higiga, hingata ei saanud - olin üleni üks valutav ja ahastav teadmine," räägib ta näiliselt rahulikult teemast, mida naised tavaliselt puudutada ei soovi.
