Internet — seksuaalkurjategijate Pandora laegas ja inimkonna “Kosmose odüsseia”?
Hiljuti võttis endalt elu Amanda Todd — koolitüdruk, kes oma naiivsuses veebikaamera vahendusel oma rindu näitas. Salvestus sellest levis kulutulena internetis. Tüdruku maine sai rikutud ning eakaaslaste viha rikkus kogu tema elu.
Internetis levivatest ohtudes räägitakse enim siis, kui sarnane traagiline lugu on juhtunud. 4 aastat tagasi langes seksuaalkurjategija ohvriks ka eesti noormees, kes manipulaatori väljapressimise tõttu endalt elu võttis. Sellised lood raputavad maailma seniks-kuniks. Edasi panevad ka lapsevanemad ise oma võsukestest pilte kontodele, mis tihti avalikult nähtavad igaühele. Mul läheb süda pahaks, kui mõtlen, mis haiglastel eesmärkidel igasugu perverdid netis ringi luusivad ja mis eesmärkidel nad inimeste pilte kasutavad.
Minu kodus on käinud mitu korda vargad, visatud aknad sisse, pesunöörilt on aluspesu varastatud. See tunne on minus alati jälkust tekitanud, et mingi nilbe tüüp luusib minu koduõues, kus ma ennast kõige turvalisemalt tundma peaks, ringi ja ajab mingeid hämaraid asju ning mõtleb tumedaid mõtteid.
Internet ja suhtlusportaalid ei erine sellest kuigivõrd. Inimese kodu peaks olema tema kindlus ja tema isikuandmed privaatne vara, mida võiks enda ja oma lähedaste huvides jagada vaid valitud inimestega.
Olemata kindel, kes teisel pool kübermaailma naiivse kasutaja vastas istub, seatakse end netiperverdi ees Pandora laeka seisusesse, kust osav manipulaator võtab, mis tahab ja millele ta päriselus ligi ei pääse. Anonüümsuse ja karistamatuse tunne on see, mis paneb inimest käituma nii, nagu ta tavaelus iialgi käituda ei saaks. Pole siis ime, kui me ikka ja jälle jultunud seksuaalkurjategijatest ja õõvastavatest tagajärgedest, milleni nad noored inimesed tõukavad, lugeda saame.
Kogu interneti ja selles leiduvate ohtude saaga meenutab mulle filmi “Kosmose odüsseia”. Lugu saab alguse tööriista kasutama õppivatest ahvilistest. Selle läbimurde taga on aga jumalik deus ex machina — monoliidist risttahukas.
Edasi arenevad filmis inimkonna tippsaavutused, mis on kõrvutatud eelmainitud mõistatusliku monoliidist risttahukaga. See paneb mõtlema, kui vähe uudishimulikud ja nutikad inimesed tegelikult kõigest teavad.
Filmi tuumaks olevat müsteeriumit läheb uurima Dr. Dave Bowman koos Frank Poole'i ja üliintelligentse superarvuti HAL-iga, kes lõpuks isekatel kaalutlustel meeste vastu pöördub. Bowman jõuab kosmoses seigeldes inimkonna lätte juurde, kus ta iseendaga kohtub. Läbimurre sarnaselt ahvilistega, kes tööriistu kasutama õppisid, ei toonud tegelikult mingit suuremat kasu nagu inimkond oodanud oleks.
Internet on ju põnev ja tore asi, mis pakub mitmeid hüvesid ja teeb elu lihtsamaks, kuid mis hinnaga? Tööriista kasutama õppimisest kosmosesse lendamiseni on liiga pikk samm, et kogu seda kosmost hallata.
