“Olen tegelenud noorte nõustamisega umbes kolm aastat ja enamasti pöörduvad noored nõustaja poole käesoleva juhtumiga võrreldes kergemate muredega. Kiusamist ja võimuvõitlust on koolides ikka —  paljud noored tunnevad ennast üksildastena ja neil ei ole sõpru,” räägib psühholoogia magistris tudeeriv noortenõustaja, kuid lisab, et nii julmade juhtumitega nagu tänane ta kokku ei ole puutunud. 

“Selliseid julmemaid vägivallaviise kindlasti koolides esineb, kuid enamik, kes tegelikult võiks abi saada, ei julge abi saamiseks kuskile pöörduda just madala enesehinnangu tõttu ja ka sellepärast, et neil ei ole julgust. Alaväärsustunne paneb vägivalla all kannatavat noort arvama, et tema ei ole piisavalt oluline ja tähtis,” ütleb noortenõustaja ja lisab: "Tuleb mõista, et pöördumine võib olla noore jaoks raske samm, sest võõrale inimesele oma probleemide rääkimine võib igaühele meist raske olla. Noorel võib olla keeruline ka tuttava täiskasvanuga oma muredest rääkida. Mõnel võib tekkida ka mõte, et abi palumises on midagi häbiväärset, justkui ei saadaks ise oma muredega hakkama. Kõigil on elus keerulisemaid perioode ning seetõttu ongi erinevad kohad ja inimesed, kelle poole noored saavad pöörduda."

Sellised juhtumid nagu Amanda Toddi oma ja ka käesolev lugu peaksid meile kõigile kinnitama, kui oluline on teha ennetustööd, kus informeeritaks nii vägivallatsejaid kui ka nende ohvreid, et vältida tulevikus selliste kahetsusväärsete lugude kordumist. 

Kuigi sellised lood annavad selgelt märku, et kuskil on keegi midagi tegemata jätnud, ütleb noortenõustaja: “Kedagi otseselt vastutusele võtta on väga keeruline ja näpuga näitamine ei olegi oluline. Tähtis on teha nii, et mõlemad pooled saaksid abi ja nõustamist, mida nad vajavad ja et me nende lugude näitel tulevikus selliseid juhtumeid maksimaalselt vältida suudaksime.”

Nõustaja lisab: “Ühelt poolt on käesoleva juhtumi puhul oluline võimaldada toetavat nõustamist tüdrukule, keda peksti, et alanduse ja peksmise traumast üle saada ning teisalt kindlasti korraldada üldharivad loengud kõigile, et noored saaksid aru, miks selline teguviis vale on.”

Põhjuseid, miks sellised asjad meie ümber juhtuvad, võib olla erinevaid, ütleb nõustaja: “Noored ei tea, kuidas nende vägivald kannatajapoolele mõjuda võib, klassis on grupisurve ja võitlus, kus selgitatakse välja dominantne pool.”

"Äärmuslike isiksusejoontega inimesi leidub populatsioonis alati. Ebanormaalsemad käitumised võivad stressirohkes ning sotsiaalselt nõudlikus keskkonnas tõenäolisemalt välja tulla. Kasulik on tegeleda ennetustööga. Kõik inimesed ei oska vihaga adekvaatselt toime tulla ning see võib väljenduda kas verbaalse või füüsilise agressiooniga neid ümbritsevate inimeste suhtes. Siin aitavad erinevad vihaga toimetuleku treeningud. Meeles tuleb pidada, et nii ennetustöö kui ka sekkumine peavad alati olema eakohased ning läbimõeldud. Ei piisa sellest, et keegi tuleb klassi ette ning räägib 45 minutit sellest, et peksmine on halb," lisab noortenõustaja lõpetuseks.