Lauri Pedaja: kui vägivallatseja ise kolakat saab, siis ehk hakkab mõtlema
Lauri Pedaja, kes filmis "Klass" agressiivset Andersit kehastas, usub, et täna avalikuks tulnud kahetsusväärne juhtum, kus kaks tüdrukut oma klassiõde peksid, võib mõnele pundile hoopis hea idee anda ja meedias seda levitada ei tohiks.
"Miks kurat on vaja sellist asja levitada, et punt noori saaks hea idee? Väga rõve. Kui vanad need tüdrukud olid? Pakun, et umbes 14, mida nad seletavad...peksta kedagi paki suitsu pärast?" on Pedaja lapseohtu tüdrukute julmusest hämmingus.
Andersit kehastanud näitleja lisab: "Need, kes külmavereliselt kiusasid, peaksid karistada saama! Ilmselt on nad seda ka saanud koolilt ja vanematelt."
Kui küsida Pedajalt, et mis võiks üldse vägivaldseid noori korrale kutsuda, et me tulevikus sellistest jõhkratest sündmustest lugeda ei saaks, vastab noormees: "Mitte miski ei pane mõtlema. Kui siis äkki see, kui vägivallatseja ise kolakat saab."
Näitleja kahtlustab, et kui selliseid videoid näidata, siis võib sellel olla hoopis vastupidine mõju, sest lapsed arvavad, et see on midagi ägedat, mida võiks järgi teha. "Olen isegi A-rühma lapsena mänginud," ütleb Pedaja, kes kahtlustab, et noored ei saa tegelikult aru, mida vägivald tähendab ja ajavad filmid ja päriselu sassi.
Vägivalda nägi noormees pealt juba oma kooliajal: "Omal ajal nägin põhikoolis pealt tüdrukute kaklust. Ei kuule esimest korda, et tüdrukud ka kaklevad. Kaks tüdrukut peksid prillidega tüdrukut täiesti tühja asja pärast."
Põhjuseid peksmiseks leiavad vägivallatsejad alati. Sel korral toodi ettekäändeks suitsupakk. "14-aastaselt on vägivald tihti osa kambavaimust," räägib Pedaja ja meenutab, kuidas terve kool kaklustele kaasa elas: "Pane nüüd, pane nüüd!"
Rääkides vägivallatseja rolli sisseelamisest, siis Andersit kehastades näitleja enda tegelaskuju ei hinnanud vaid pidi elama temasse sisse nii, et Andersi teguviis on tema enda arvates õige, isegi siis, kui ta Laurina sai aru, et see on vale.
"Kui ma teaks valemit, kuidas teha nii, et selliseid asju ei toimuks, siis võiksin ma mingile rahupreemiale kandideerida," naerab Pedaja, kuid lisab tõsiselt: "Elu õpetab. Vanemaks saades tajud paremini, mis on õige ja mis vale, kuid tõsi on ka see, et mõni ei õpi kunagi. Vanglad on ju selliseid täis."
"Sunniviisiliselt viharavile saatmine tekitab noores pigem trotsi. Selles eas ollakse arvamusel, et täiskasvanud tahavad ainult halba ja käkki keerata. Endas tuleb ise arusaamisele jõuda," ütleb Pedaja.
